Rootslased rõõmustavad naabrite edu üle NATO-ga liitumisel ja usuvad, et ka neil see lõpuks õnnestub.

"Soome pääsemine NATO-sse tugevdab ka Rootsi julgeolekut, nii et me kõik oleme selle üle väga rõõmsad. Ratifitseerimine Ungaris ja Türgis on meil siiski endiselt saavutamata," ütles Rootsi välisminister Tobias Billström.

"See ei ole meie jaoks parim olukord, aga ma olen kindel, et me lahendame selle ja suudame protsessi edaspidi lõpule viia," sõnas Rootsi parlamendi väliskomisjoni esimees Aron Emilsson.

Türgi nõudmised karmistada terrorivastast tegevust ja etteheited äärmuslase koraanipõletamise asjus ning Ungari värskelt lauale pandud soov vaigistada Rootsi kriitikat õigusriigi küsimustes sihivad mõlemad osalt Rootsit kui demokraatia, inimõiguste ja vabaduste eestkõnelejat maailmas. Oma väärtuste arvelt kompromisse ei tehta, ütlevad rootslased.

Rootsi välisministeeriumi ees nõudsid meeleavaldajad Iraani islami revolutsioonilise kaardiväe terroristlikuks kuulutamist. Rootsi valitsus on muutunud ettevaatlikuks ja poliitilist visiooni asendab kauplemine, ütlevad ühed. Ei ole nii, ütlevad teised.

"Kui me teeme teile seda, siis te teete seda meile. Käib pidev läbirääkimine. Rootsi tahab ühineda NATO-ga ja Türgi ütleb, et andke meile siis oma kurdid, kellel on topeltkodakondsus ja siis Rootsi ütleb, et okei, palun, siin nad on. Ei, see ei ole nii, me ei anna neile kurde. Ei. Siis on hästi," rääkisid Maral ja Malin.

Rootsis elab ligikaudu 150 000 kurdi ja Rootsi on kurdidele andnud väga palju.

"Rootsi on olnud kurdidele justkui ema eest. Meid elab siin üle 150 000, ühelgi teisel maal ei saa me nii nagu Rootsis avaldada raamatuid keelatud kurdi keeles. Me oleme avaldanud 2000 raamatut alates 1975. aastast, meil on 100 kirjanikku, meil on viis-kuus kurdi päritolu parlamendiliiget. Rootsi on olnud meie teine kodumaa. Kui ema peksab oma last, siis laps on kurb. Me ei meeldi oma emale enam eriti, selline on olukord," kommenteeris kurdi ajakirjanik Kurdo Baksi.

"Reetmine on meid valusalt tabanud, sest me oleme alati vaadanud Rootsile, Rootsi demokraatlikele väärtustele ja inimõigustele alt üles, aga praegu võib öelda, et inimõigused ei kehti Rootsi kurdidele, kuna õiguskindlus ja õigus mitte piinatud olla on ohus, kuna kurde ähvardab Türki saatmine," rääkis kurdi inimõiguste aktivist Lavin Bahzad.

Baksi ja Bahzad on ühed vähesed Rootsi kurdidest, kes üldse julgevad praegu intervjuud anda. Nende sõnul ei ole Rootsi küll asunud Türgi nimekirja alusel kurde riigist välja saatma, aga on karmistanud oma üldist suhtumist ja sündinud on väljasaatmisotsused ning ei-ütlemised, mis varem aset poleks leidnud.

Türgi soovitud väljasaadetavate nimekiri on neile tuttav.

"Neist 33 seitse on tavalised kurjategijad. Üks on juba Türgile välja antud ja nende kriminaalide suhtes ei ole meil mingit probleemi. Ülejäänud 26 kurdist on üks surnud ja viis ei ela siin. Ülejäänutest umbes pooled on kultuuritegelased või ajakirjanikud, ma tunnen neid mehi ja naisi seal nimekirjas kõiki isiklikult. Need inimesed seal nimekirjas ei ole terroristid. See on küsimus sõnavabadusest," rääkis Baksi.

Küsimuses, mis on terrorism ja mis hoopis sõnavabadus, lähevad Türgi ja Euroopa riikide arusaamad kohati lahku. Uus terrorivastane seadus võimaldab lihtsamalt kedagi terroristina käsitleda kui Rootsi varasem kord, ütlevad kurdid.

"Seaduse järgi on raske määratleda, kes on seotud mingite liikumiste ja ühendustega, mitte isegi Kurdistani Töölispartei PKK-ga, vaid see võib puudutada ka teisi kurdi liikumisi, vabadusvõitlust ja muud," ütles Bahzad.

Dagens Nyheteri julgeolekuteemade ajakirjanik Mikael Holmström ütles, et Rootsi kodanikest kurdidel ei ole põhjust midagi karta. Uute tulijate suhtes võib kontroll tõepoolest karmistuda ja võib-olla on Rootsi varasematel aastatel vastu võtnud ka inimesi, keda ei oleks pidanud.

"Jah, see võib nii olla ja uus terrorivastane seadus on jõudnud parlamenti. Seda valmistati ette mitmeid aastaid, juba enne NATO liitumise taotlust, see juhtub hoolimata türklastest. Rootsi ei taha olla terroristide pelgupaik. See on ka meie enda huvides mitte olla liiga liberaalne neis asjus," selgitas Holmström.

Rootsi valitsus usub kindlalt, et NATO uks neile peagi avaneb ja et kaitsealliansiga liitumine ei too kaasa vajadust oluliselt oma välispoliitikat muuta.

"Välisilm" kohtus Rootsi poliitikutega enne kurdidega vestlemist ja ei saanud küsida otsest vastust nende kriitikale. Küll aga uuris "Välisilm" üldisemalt, kuivõrd NATO-sse astumine võib Rootsit muuta.

"Ma ei näe, et teised Põhjamaad – Norra või Taani – oleksid vähem häälekad, rääkides inimõigustest või et nad oleksid vähem aktiivsed välispoliitika tegijad. Mis aga juhtub, on see, et NATO-liikmesus annab meile julgeolekuplatvormi koos teiste Põhjamaade ja Balti riikidega," rääkis Billström.

"Meie välispoliitika aluspõhimõtted ei muutu, aga muidugi me peame arendama uusi suhteid ja olema pidevalt suhtluses riikidega moel, mida varem ei olnud. See on reaalsus, aga see on ka võimalus," ütles Emilsson.

"Muidugi, kui sa liitud ühendusega, siis jääb manööverdamisruumi vähemaks, teisalt saame me koha maailma võimsaima alliansi laua taga," sõnas Holmström.

Tänaval kohatud rootslastest mõned kardavad, et maailmaparandajast Pipi peab vaiksemaks jääma, teised usuvad, et Pipi leiab ka NATO-s suurepäraselt oma koha üles.

"Me ei kontrolli oma välispoliitikat siis enam täiel määral. Me peame end kohandama vastavalt teistele NATO riikidele," arvas Jane.

"Ma ei karda seda. Meiega on siis ka kõik hästi," arvas aga Sig.