Riigieelarve puudujääk ja avaliku sektori suur võlg on seekordsete valimiste keskne teema kõigile huvigruppidele. Avaliku sektori puudujääk on kasvanud nii suureks, et ainult majanduskasvuga seda enam ei kata. Kuigi kõik tunnistavad, et avaliku sektori puudujääk on tõsine probleem, erineb arusaam sellest, kuidas probleemiga toime tulla.

Soome rahandusministeeriumi rahvamajanduse osakonna juhataja Mikko Spolander ütles, et tema arvamus on, et tulev valitsus võtab tõsiselt seda, et riigil on avalikus sektoris krooniline strukturaalne puudujääk ja hakkab tegema sellist poliitikat, et puudujääk väheneb, kulude kasv aeglustub ja tulude kasv kiireneb.

Soome tööandjaid esindava Ettevõtluse Keskliidu hinnangul on avaliku sektori võlakoorem juba nii suur, et eelarvetasakaalu taotlemine jääb esmatähtsaks mitte ainult nüüd valitava, vaid ka sellele järgneva valitsuse jaoks.

"Sellega tuleks algust teha kohe, järgmise valitsusperioodi alguses, eri vahenditega. Taotleme eelarvetasakaalu täpse kulupoliitika kaudu sotsiaalkindlustuses, sotsiaalsektoris ning paljudes muudes alamsektorites," ütles Soome Ettevõtluse Keskliidu direktor Petri Vuorio.

"Meil ei ole ressurssi muudkui jätkata ulatuslikku laenamist. Meil tuleb nüüd tasapisi, pärast kriise, mille ajal oli loomulik laenu võtta, asja tasakaalustada, sest olud ilmselgelt normaliseeruvad," ütles Vuorio.

Teistmoodi näevad probleemi ametiühingud kelle hinnangul tuleb väga täpselt otsustada, milliseid vahendeid võlakoorma vähendamiseks kasutada ning kui pika aja jooksul seda teha.

"Kõigepealt tuleks leida vahendeid majanduse pööramiseks kasvule, see loomulikult aitab ka avalikku sektorit. Siis tuleb läbi mõelda maksustamine, et leida riigile lisatulu ja alles seejärel, viimasena kaaluda ka säästumeetmeid. See on meie vaatenurk avaliku sektori eelarvetasakaalu viimisele," sõnas Soome Ametiühingute Keskliidu kasvu ja mõjutamise osakonna juhataja Jyrki Konola.

Eelarvetasakaal ning avaliku sektori võlakoorma vähendamine pole aga ainsad asjad, mida tööandjad tulevalt valitsuselt ja Eduskunnalt ootavad.

"Meil on märgatav vajadus tööpõhise sisserände järele. Meie enda maal ei ole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu eri ülesannet jaoks ja kolmas asi on veel, et haridust arendataks rohkem ettevõtete vajadustele vastavalt, vastavas suunas ja siin me räägime töötajate väljakoolitamisest tavakoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides, kõigil rinnetel," sõnas Vuorio.

Tööandjate jaoks on olulised veel ka maksimaalse kasu saamine rohepöördest, rohepöörde muutmine Soome uueks majandusimeks, mis peab avalduma Soome ekspordinäitajates ning tugev Euroopa Liit, Ukraina toetamise jätkamine. Ka ametiühingute jaoks pole eelarvetasakaal ainuke probleem. Nemad ootavad uuelt valitsuselt muuhulgas, et midagi võetaks ette töötajate petmisega Soome tööjõuturul.

"Halvimal juhul on see suisa inimkaubandus ja inimeste röövimine, aga see võib vähem halbadel juhtudel olla ka noorte või mujalt tulnud töötajate kerge petmine, näiteks ei maksta puhkusetasusid ja muud taolist nii nagu peaks. Meie soov tulevale Eduskunnale ses osas on, et sellisele tegevusele tuleb teha lõpp. Soome tuleb lähiaastatel tööle järjest rohkem välismaalasi, ka väljaspoolt EL-i ja neid ei tohi petta," Konola.

Kuna ametiühingute liikmeskond on langustrendis, aga töötajad ometigi kaitset vajavad, taotlevad Soome ametiühingud nüüd kollektiivlepingute ümbermõtestamist viisil, et need laieneks kõigile töötajaile, mitte ainult ametiühingute liikmetele. See kaitseks ka lühikese lepinguga töötajaid ja tööampsude tegijaid, kes praegu kollektiivlepinguga ette nähtud kaitse alt välja jäävad.

"Kuna siis, kui see üldkehtiv kollektiivleping katab ka lühikese, tööampsu ala, ei ole sinu tööd võimalik osta alla selle tegeliku hinna. Kollektiivleping on tagatis ka sel juhul," ütles Konola.

Valimiste eel tehtud küsitlustes on napi vahega juhtimas Koonderakond ja Põlissoomlased, senine valitsuse juhtpartei, Sotsiaaldemokraatlik Erakond hakkab neist juba selgelt maha jääma, Põlissoomlased aga võivad Koonderakonnast veel möödagi minna. Parasjagu käimasolevast eelhääletusest on agaralt osa võetud, mis aga ei pruugi lõppkokkuvõttes veel kõrget valimisaktiivsust tähendada.