Kohus rahuldas kohtukoosseisu kuulunud rahvakohtunik Peeter Kaasiku taotluse tervisliku seisundi tõttu ametist vabastamiseks.

Teisipäeval toimunud kohtuistungil selgitas kohtunik menetluse edasist käiku. Kohus tutvustab uut kohtukoosseisu 11. aprilli istungil. 

Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustikust ja riigikohtu praktikast peab kohtuasja arutamist alustama algusest peale. Riigikohus on 2020. aasta aprillis tehtud lahendis selgitanud, et moodustatud kohtukoosseis peab arutama kriminaalasja algusest lõpuni. Seega ei võimalda koosseisu muudatus menetluse jätkamist pooleli olevast etapist, v.a. juhul, kui osaleb varurahvakohtunik.

Seadusest tulenevalt peab kohtukoosseisu kuuluma kaks rahvakohtunikku ja võib kuuluda varurahvakohtunik.

Kohus määras täiendavad kohtuistungite ajad kuni 2025. aasta jaanuarini. Samuti selgitas kohus, et enam ei ole võimalik lahendada eelmisele koosseisule esitatud taotlusi kriminaalasja aegumisega, alternatiivselt mõistliku menetlusajaga lõpetamiseks, kuivõrd praeguses etapis ei ole kohtukoosseis täidetud ja uus kohtukoosseis peab alustama asja arutamist algusest peale.

Kohus tegi pooltele ettepaneku lugeda varem avaldatud ja uuritud tõendid poolte kokkuleppel avaldatuks, mitte neid uuesti kohtuistungil avaldama ja uurima asuda. Sellisel juhul on tegelikkuses läbitud kohtulik uurimine kuni kaitsjate tõendite vooruni, pooleli oli esimese kaitsja tunnistaja ülekuulamine.

Protsess algab uuesti üksnes seoses rahvakohtuniku vahetusega, seega on kaitsjad jt osalised saanud kõik enda vastuväited ja seisukohad esitada. Samuti on kõik märgitud tõendid tegelikkuses juba avaldatud ja uuritud avalikel kohtuistungitel (välja arvatud kinniseks kuulutatud istungitel). Kohus leidis, et praegu peaks olema kõigi huvi jõuda võimalikult väheste toimingute kordamise ja ajakuluga etappi, milles menetlus eelnevalt pooleli jäi, ehk kaitsja tunnistaja ülekuulamiseni.

Samuti oli juba kohtumenetluse alguses määratud Tallinna Sadama kriminaalasjas lisaks kahele rahvakohtunikule varurahvakohtunik, sellist õigust kasutatakse kohtumenetlustes väga harva. Paraku kõrvaldati varurahvakohtunik menetlusest möödunud aasta juunikuus, kui tekkis kahtlus, justkui osaleks ta kohtumenetluses erapooliku osapoolena.

Harju maakohtu esimehe Astrid Asi hinnangul tuleks praeguse olukorra valguses üle vaadata kogu rahvakohtuniku institutsioon. "Vähim muudatus, mida teha võiks, on see, et juhul, kui keegi kohtu koosseisust vahetub, me ei peaks alustama kohtulikku uurimist algusest peale. Mida tasuks ka kaaluda seadusandjal, on see, kas eriliselt keerukate kohtuasjade puhul ei oleks mõistlik, et neid arutaks kolmest kohtunikust koosnev kohtu koosseis, mitte rahvakohtunikke kaasata sinna," sõnas Asi.

Prokurör: tõendeid arvestades pikeneks protsess mõne istungipäeva

Riigiprokurör Denis Tšasovskihi sõnul pikeneks protsess vaid mõne istungipäeva, kui seni uuritud tõendid avaldatuks lugeda.

"Näeme võimalust kohtumenetlusega jätkata ning leiame, et kohtuotsuse ja selle jõustumiseni on võimalik jõuda mõistliku aja jooksul, kui kõik seni kohtumenetluses uuritud tõendid avaldatuks lugeda. Kehtiv menetluskord näeb sellist võimalust ette. Sel juhul tekiks menetluses viivitus vaid paari istungipäeva ulatuses. See aga eeldab poolte siirast huvi asjaga edasi minna," ütles Tšasovskih.

"Mis siin salata, meil on kahtlus prokuratuuri poole pealt, et kõik süüdistatavad ja nende kaitsjad ei ole selleks valmis ja sellest huvitatud. Sellest oleme ka omad teesid kohtus avaldanud ja kahjuks jäid praeguse kohtu koosseisu tänaseks lahendamata ka taotlused, mis kaitsjad esitasid seoses sellega, et nende hinnangul on mõistlik menetlusaeg asjas läbi või et osad kuriteod on juba aegunud," sõnas ta.

Tšasovskihi hinnangul ei ole asjas mõistlik menetlusaeg läbi, olgugi, et menetlus on olnud väga pikk.

"Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenevalt tuleb iga kord analüüsida konkreetse asja eripära, aluseid, asjaolusid ja hinnata näiteks selliseid eeldusi, kui palju on riik näinud vaeva, et menetlus kulges plaanipäraselt kiirelt, kas riigile on võimalik ette heita midagi sellist, mis tingis menetluse pahatahtlikku venitamist, mis on olnud näiteks süüdistavate ja nende kaitsjate taktika selles menetluses. Sellisel juhul ei ole asja venimine ilmselgelt riigile ette heidetav," rääkis ta.

Prokuratuur valmistub järgmisel teisipäeval kirjalike tõendite uurimisega edasi minema. "See kõik eeldab kiireloomulist ettevalmistust, taktika ja strateegia muutmist, aga oleme selleks valmis," ütles Tšasovskih.

Tšasovskihi sõnul ei oleks prokuratuuri jaoks üllatav, kui vastaspool ei soovi menetlusega kiiresti edasi minna. "Ka sellistes protsessides on võimalik poolte mõistliku ja ratsionaalse lähenemise korral võimalikult mõistliku aja sees asi ära menetleda," ütles ta.

Kriminaalasi sai alguse 2015. aastal

2015. aastal alguse saanud Tallinna Sadama kriminaalasi jõudis kohtusse 2019. aastal ning sellest ajast on kokku toimunud 90 kohtuistungit. Need olid planeeritud jätkuma kuni tuleva aasta 28. märtsini.

Kui esimene istung 2019. aasta jaanuarisse planeeriti, oli kokku kavas pidada 114 istungit ja need pidid kestma 2020. aasta juunini.

2015. aasta suve lõpul vahistas kaitsepolitsei Allan Kiili ja Ain Kaljuranna, süüdistuse järgi võtsid nad Tallinna Sadama juhatuse liikmetena kümne aasta jooksul suures ulatuses altkäemaksu.

Süüdistuse kohaselt moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altkäemaks praamide müügilepingute sõlmimiseks.

Süüdistuse järgi oli Tallinna Sadama hooldusosakonna endine juhataja Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Kiil üle 3,5 miljoni euro.

2019. aasta mai lõpus tegi maakohus esimese otsuse ja mõistis kokkuleppemenetluses Valdo Õunapile altkäemaksu andmisele kaasaaitamise ja rahapesu eest tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.

2020. aasta oktoobris lõpetas maakohus Allan Kiili kriminaalasja menetlemise, sest ta oli raskelt haigestunud ega olnud võimeline kohtuprotsessil osalema. Kiil suri möödunud aasta juunis.

2019. aastal keelas Harju maakohus Tallinna Sadama kohtuistungite avaliku kajastamise kuni protsessi lõpuni. Tehniliselt olid istungid siiski avalikud. Riigikohus tühistas piirangu 2020. aasta lõpus.

Kohus põhjendas istungi kajastamise keeldu sellega, et meedias üksikasjalikult kajastatud tunnistajate ütlused võivad mõjutada seni veel üle kuulamata tunnistajaid. Riigikohtu hinnangul polnud see piisavalt põhjendatud.