Ukraina presidendi kantselei asejuht Andri Sõbiha ütles hiljuti The Financial Timesile, et Kiiev on valmis Vene võimude okupeeritud Krimmi poolsaare üle pärast edukat vastupealetungi kõnelusi pidama. Leht juhtis tähelepanu, et tegemist on esimese Ukraina ametniku sõnumiga valmidusest pidada kõnelusi alates rahukõneluste katkemisest eelmise aasta aprillis. Samas rõhutas Sõbiha, et ta ei välista Krimmi vabastamist sõjalisel teel.

Endine Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras sõnas, et võib-olla õnnestuks Krimmi läbirääkimiste teel tagasi saada aastakümnete pärast.

"Ma ei näe küll võimalust läbirääkimiste teel Krimmi tagasi saada. Võib-olla 50, 60, 80 aasta pärast," tõdes ta.

Terrase hinnangul suruvad Ukrainale läbirääkimiste mõtet peale lääneriigid.

"Loomulikult on ukrainlastele surve toetavate riikide kogukonnalt ja see pole mitte ainult Euroopalt ja Ameerika Ühendriikidelt, vaid neid riike on oluliselt rohkem. Aga põhiliselt ikkagi Ameerika Ühendriigid, kes loomulikult suruvad," rääkis ta.

"Ja ma näen, et siin on olukord selline, et me andsime teile abi, te teete oma üksused valmis, teete oma pealtungi ära ja siis, kui see pealetung nii-öelda toppab kuskil ehk kui oleme jõudnud kas eduni teatud piirkondades või kuhu te sellega jõuate, siis pärast seda hakkame läbirääkima. Ja see on palju tingitud ka sellest, et ega näiteks Euroopal enam väga palju midagi anda ei ole – ma pean kahjuks tunnistama, et Euroopa ei ole aru saanud, et tegelikult käib Euroopas sõda ja tuleb hakata ennast valmistama ka sõjatööstuse mõttes sõjaks. Siis hakatakse läbirääkima. Ehk see on esimene samm, kus Ukraina andis mõista, et võib-olla tõesti siis hakkame rääkima. Ka neil on ju väga raske, kui USA neid enam ei toeta," lisas Terras.

Tema hinnangul on aga mõistlik üritada Krimmi sõjaliselt tagasi võtta.

"Krimmi suunas operatsiooni pidamine, ma arvan, on mõistlik, sest Donetskis on Vene väed ennast aastatega väga sügavalt sisse kaevanud, seal on väga raske liikuda. Nagu näeme, siis Vuhledaris, ka Bahmutis, üldse Donbassis on väga sügavad kaevikud. Krimm on selles mõttes tankipiirkond, sealt saaks steppi mööda ratsutada ühest asustatud punktist teise," rääkis ta.

"Kui Melitopol, mis on võtmepiirkond, ära vallutada, ka Mariupoli peale võib-olla minna, lõigata ära Krimmis viibivad Vene väed logistilisest toetusest – Kertši sild teatavasti on haavatav –, siis mina näen, et Krimmi tagasivõtmine on ukrainlastele isegi tehtav," lisas Terras.

Raik: Sõbiha jutt on suunatud lääneriikidele

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektori Kristi Raigi hinnangul on Sõbiha jutt suunatud eelkõige lääneriikidele, kes pelgavad Venemaa reaktsiooni sellele, kui Ukrainal peaks õnnestuma Krimmi vabastamine.

"Kahjuks on Venemaa endiselt suutnud mõjutada lääneriike tuumaähvardustega ja eriti selles osas, mis puudutab Krimmi. See on mõjutanud seda, mil määral on lääneriigid olnud valmis Ukrainat toetama ja relvaabi andma. On piiratud relvaabi just sel kaalutlusel, et mitte toetada just Krimmi vabastamist," rääkis Raik.

"Ja nüüd sõnum, et Ukraina võiks olla teatud tingimustel valmis astuma läbirääkimistele enne, kui Krimm on vabastatud, anti võib-olla selles lootuses, et see justkui leevendab hirme, mis lääneriikidel on," lisas ta.

Ka Raigi hinnangul pole Ukrainal võimalik lähiajal läbirääkimistega Krimmi tagasi saada.

"Siin võib muidugi arutada teoreetiliselt pikaajaliste stsenaariumite üle, kus näiteks Venemaal võim vahetuks ja seeläbi avaneks võimalus jõuda mingi diplomaatilise lahenduseni, aga see praeguses poliitilises kontekstis on täiesti spekulatiivne ja võib öelda, et utoopiline," sõnas Raik.