Eelmisel suvel toimus USA ja Rootsi ühisõppus Gotlandil. Sellised saared olid olulised Läänemerel Venemaa ja NATO tasakaalus. Täna on Läänemeri peaaegu ümbritsetud NATO-ga.

Kas Rootsi saab täisliikmeks Vilniuse tippkohtumiseks suvel, pole veel teada. "Kui NATO ei suuda Rootsi liitumise ratifitseerimist lõpule viia ühe või kahe liikmesriigi tõttu, see tekitab küsimuse NATO otsustusvõime ja lahtiste uste poliitika usutavuse kohta," ütles Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik.

Soome liitumine on kõige põhjapanevam muutus Läänemere piirkonnas pärast Balti riikide vastuvõttu, ütles kolonelleitnant reservis Leo Kunnas.

"Venemaa tegevusvabadus ka Baltikumi suunal väheneb, kuna nüüd Venemaa peab hakkama jälgima rohkem Peterburi Põhjasuunda, Karjalat ja loomulikult Koola poolsaart, kus Venemaal on strateegilised tuumaallveelaevade baasid," sõnas Kunnas. "Ja muidugi Suwalki koridori tähtsus tänu Soome liitumisele väheneb oluliselt."

Balti tiigid tunnevad end turvalisemalt, sest Soome ja Rootsi toovad piirkonda juurde võimekusi õhus ja merel, kus meil on lüngad. Õhujõudude ühine juhtimine Põhjamaades on Soome ja Rootsi ühinemise otsene tagajärg.

"Põhjamaad on praegu otsustanud oma õhujõud sisuliselt ühendada. Mis tähendab seda, et regioonis hakkab olema 250 moodsat hävituslennukit. Ja loomulikult Lõuna-Soomest saab Eestit mistahes sõjalise konflikti korral õhust viivitamata toetada," ütles Kunnas.

Merejõudude ühisest juhtimisest juttu pole, kuid selles valdkonnas on riikidel plaanid juba varasemast.

"Soome on uuendamas pealveetõrjelaevastikku - see on Squadron 2020, mida nad on ehitamas, nelja suuremat korvetitüüpi laeva. Rootsi on ehitamas kahte allveelaeva ja käivad arutelud uute pealveelaevade ehitamisest," rääkis mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

Hispaania tõi Eestisse neljaks kuuks keskmaaõhutõrjesüsteemi NASAMS. Sama tüüpi relvad on olemas ka Soomel. Kuni Balti riikidel endal neid süsteeme pole, võiks ehk põhjanaabrid oma süsteemid siia paigutada?

"Soome võiks seda teha. Aga Rootsil samal ajal on olemas nii keskmaa kui kaugmaa õhutõrje Patriotide näol, nii et Rootsi võiks siin olla Baltikumile isegi olulisem partner," rääkis Kunnas.

Küberruum on prognoosimatu

Soome arvestab ka oma huvidega. NATO liikmeks saades on Soome ületanud kõik punased jooned Venemaa jaoks. Soomel on Venemaaga üle 1300 kilomeetri pikkune piir, mis Venemaa jaoks nüüd on vaenuliku liidu piir.

"Soome geograafiline asukoht on selline, et ka edaspidi, seda soomlased palju rõhutavad, Soome esmajoones mõtleb ikkagi enda riigi kaitsmise peale ka NATO liikmena," sõnas Raik.

Ja Venemaa on lubanud suurendada oma väekoondist Soome piiride ääres.

"Tegelikkus on aga selline, et kõik Vene vähegi lahinguvõimelised maaväe üksused suunatakse Ukraina rindele ja selliste plaanide elluviimine kestab aastaid," ütles Soome major reservis Marko Eklund.

Õhus võib oodata Vene lennukite lennuaktiivsuse tõusu Soome piiride läheduses, nagu see on tuttav Balti riikide õhupiiridel, ütleb Marko Eklund. Sama on tõenäoline merel.

"Mereväe tegutsemine Soome lahel võib väljenduda näiteks planeerimata ja ettekuulutamata õppuste või lahinglaskmistena," sõnas Eklund.

Kogu selline tegevus ei ole ilmtingimata seotud Soome liitumisega, vaid võib olla plaanipärane. Mis hakkab toimuma küberruumis, on prognoosimatu, tunnistab Marko Eklund.

"Soomes sai muu hulgas Eduskunna koduleht küberrünnaku samal päeval, kui Soome liitus NATO-ga," ütles Eklund.

Soome sõjaaja armee suurus on peaaegu 300 000 sõdurit. Seetõttu ei vaja Soome NATO lahingugruppi endale appi. Kuid piiri pikkust ja territooriumi suurust arvestades vajab Soome oma maavägesid enda kaitseks ja sellega peame meie arvestama. Rootsi pääs NATO-sse on alliansi näo säilitamise küsimus.