NATO uutest kaitseplaanidest rääkides võiks lähtuda kolmest punktist – senistest kokkulepetest liitlastega, Ukraina sõja mõjudest nii läänes kui ka idas ja NATO laienemisest Soome ning Rootsi.

Soome ja tulevikus Rootsi lisandumine on siinses piirkonnas olulisim muutus sõjalises tasakaalus. Eeskätt mitmekesistab see tehnika ja vägede vedu, kuid mitte ainult.

"Eelkõige Soomega puudutab ja keskendub see koostöö informatsiooni ja pildi vahetusele eelkõige meredomeenis, ka kokkuleppimine, kuidas me käitume õhudomeenis. Rootslased on ilmutanud huvi liituda meie NATO eelpaigutatud vägede (eFP) pataljoniga. Vaatame, Rootsi minister on siia tulemas lähinädalatel," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur.

Ukrainas käiva sõja mõju lähipiirkonnale ilmneb kõige selgemini Poola kaitsevõime tugevdamises. Hiljuti otsustasid Taani, Soome, Rootsi ja Norra hallata oma õhuvägesid koos.

"Kui vaadata veel meie piirkonda siin, Põhjala ja Läänemere piirkonda, siis tegelikult me peame arvestama, et see on üks operatsiooniala," ütles Pevkur.

Liitlaste valmisolek hakkas tasapisi muutuma, kui Venemaa ründas Ukrainat. Varem Euroopa suurriigid ei tahtnud tunnistada sõja võimalikkust Euroopas ega valmistunud selleks. Gruusia oli liiga kaugel ja Krimm ei raputanud piisavalt.

"Meie jaoks oli see õppetund natuke üle kümne aasta tagasi. Paljude NATO riikide jaoks oli äratuskell alles eelmisel aastal," tõdes kaitseväe diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm.

Ärkamine toimub aeglaselt, kuid sellest annab tunnistust sõjaline abi Ukrainale, ilmselt realistlikum vaade Venemaale ning arusaam jõu tähtsusest.

"Sul peab olema hästi tugev sõjaline jõud paigas enne, kui vastasel avaneb võimaluse aken üleüldse midagi teha. Ja see on nüüd põhimõtteline muutus nendes nn uutes NATO plaanides," ütles Palm.

"Arvestama peab kõigega ja seetõttu peab NATO hoidma tugevat vastupanujõudu. Aga minu meelest on sõda tõestanud, et Venemaa on vältinud otsest konflikti NATO-ga. Iga kord, kui lääne sõjaline abi Ukrainale on suurenenud, on Venemaa protestinud, ähvardanud veoteid rünnata, aga ta pole seda teinud," rääkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tony Lawrence.

Ukrainas käiva sõja tulemus mõjutab maailma jõutasakaalu. NATO suurima sõjajõu USA vastasseis Hiinaga samal ajal, kui Ukrainas sõda käib, ei aita kaasa ükskõik milliste NATO plaanide elluviimisele.

"Õudusunenägu oleks see, kui ameeriklased satuks mingisse konflikti Hiinaga ja Venemaaga Euroopas ning peaks sõdima kahel rindel. See tõmbaks nad eemale Euroopa probleemidest," sõnas Lawrence.

"Kõik need inimesed, kellega mina USA kongressis või senatis olen kohtunud, saavad aru, kui oluline on Ukraina konflikt. Ja seesama Ukraina konflikt mõjutab ka Hiina-Taiwani konflikti. Kui maailm praegu näeb, et Putin saab võidu Ukrainas, siis see mõjutab mitte ainult Hiinat, vaid mõjutab kindlasti Iraani käitumist," ütles Pevkur.

Mis puudutab kokkuleppeid liitlastega, siis Suurbritannia määras brigaadi Eesti kaitseks, tõsi küll, alalise asukohaga saareriigis. Britid lubasid aidata diviisi staabi loomisel Eestis. Aprillis on Eestisse oodata Suurbritanniast brigaadikindralit, kes hakkab juhtima NATO lahingugrupi staapi, kuid aitab ilmselt ka diviisi staabi käimalükkamisel.

Tõenäoliselt NATO uued plaanid sõdurite ja tehnika arvu meie piirkonnas oluliselt ei suurenda.

"Vaidlused käivad selle üle, kuidas Madridi tippkohtumise otsuseid ellu viia. Sellest räägitakse ka tuleval tippkohtumisel. Aga mulle tundub, et üldiselt oleme sealmaal, et enamus seni sõlmitud ning allkirjastatud kokkulepped jäävad jõusse ka järgnevateks aastateks," selgitas Lawrence.

"Ühe meetmena nähakse ka lihtlabaselt vägede suurendamist piirkonnas. Näiteks osades meie naabermaades suureneb mingil määral liitlaste kohalolek. Meil mitte väga. Mitte tunduvalt. Ühe meetmena nähakse ka eelpaigutust ja siin on oluline eelkõige laskemoona eelpaigutus," rääkis Palm.

Nüüd, kui Soome juba on ja Rootsi loodetavasti peagi on NATO-s, suureneb Venemaa tähelepanu piirkonnale veelgi. Ka NATO peab teadma, mis tema eesliinil sünnib.

"Liitlaste luurevahendite pilk on hoopis rohkem meie regiooni peal. Iga päev lendab üle rohkem luurevahendeid, iga päev saadakse rohkem infot Vene Föderatsiooni tegemistest piiri taga, meie vahetus läheduses ilma, et need vahendid otseselt Eestis paikneksid," selgitas Palm.

Kõige aluseks on Balti riikide oma sammud. Näited on kaitsekulutuste tõstmine ja varem edasi lükatud kaugtule- ja õhutõrjerelvade hankimine ning sõjaaja isikkoosseisu suurendamine. Siia võiks lisada ka lätlaste otsuse taastada ajateenistus. Need sammud peaks näitama, et me ei istu niisama, käsi abi järele õieli.