Stoicescu: luureandmete leke kahjustab Ukraina ja USA vastastikust usaldust
Eelmisel nädalal ilmsiks tulnud luureandmete leke on kahjulik vastupealetungi kavandavale Ukrainale, kuid eelkõige kahjustab see Ukraina ja USA vastastikust usaldust, ütles julgeolekuekspert Kalev Stoicescu "Välisilmas".
Stoicescu rääkis, et 50 lehekülje dokumentide lekkimine võib tunduda väike võrreldes mõne varasema lekkega, kus ilmsiks on tulnud tuhandeid lehekülgi dokumente, kuid praegu Ukrainas käiva sõja kontekstis on see palju kahjulikum kui näiteks 2010. aastal Wikileaksile lekitatud tuhanded dokumendid.
"Need on just sellised dokumendid, mis kahjustavad Ukraina ettevalmistusi pealetungiks. Õnneks vist mitte palju, sest Ukraina on teatanud, et nad lähevad pealetungile vaatamata kõigele. Eks nad pidid mingeid korrektiive tegema," ütles Stoicescu.
"Aga kõige hullem on see, et nad kahjustavad vastastikust usaldust, näiteks Ameerika Ühendriikide kui NATO tähtsaima riigi ja Ukraina jaoks kõige olulisema abistaja ning Ukraina suhetes. See usaldus oli enne ka nii ja naa. Me ju teame – Washington Post ja New York Times on kirjutanud ka sellest –, et kui ukrainlased valmistasid ette eelmisel aastal pealetungi Harkivi oblastis, siis nad väga ei jaganud infot isegi ameeriklastele. Ja kui nüüd toimub selline infoleke, siis usaldus kannatab veelgi. Ja lisaks olid ju paberid, mis puudutasid USA suhteid mitte-Euroopa liitlastega nagu Lõuna-Korea ja Iisrael, kui ma ei eksi. Ka need on väga sensitiivsed," lisas ta.
Stoicescu märkis, et Ukraina võimude sõnul on väga vähe inimesi, kes teavad täpselt, millised plaanid Ukrainal vastupealetungiga on. Tema hinnangul võib Ukraina püüda Venemaad kuidagi üllatada.
"Kui mõelda eelmisele aastale, siis Venemaa eeldas, et rünnaku peasuund on Hersoni oblastile ja Hersoni linna vabastamiseks, aga tegelikult oli peasuund hoopis Harkivi oblastis ja see ju õnnestuski ukrainlastel. Nüüd on ka sellised jutud, et loomulikult Venemaa eeldab, et peamine rünnak tuleb Melitopoli peale, et läbi lõigata maismaasild ja jõuda Aasovi mere äärde, mis ongi kõige loogilisem," rääkis Stoicescu.
"Aga samas nad võivad ju tegelikult hoopis peale tungida Luhanski oblastis ja seal vabastada suurema osa Luhanskist. Sest on olemas ka selline loogika, et iga selline pealetung, mis on ettevalmistatud nädalaid ja kuid, oleks edukas ja see mõjub ka psühholoogiliselt hästi ukrainlastele, et nad suudavad järjest oma riiki vabastada. Ja läbi selle nad õigustavad ka rahvusvahelist abi, mida nad saavad."
Stoicescu sõnas, et iga võit on kokkuvõttes Ukrainale kasulik, aga otsustavam oleks see, kui Ukraina vägedel õnnestuks edukalt Melitopoli peale tungida ja Aasovi mere äärde jõuda. "See avaks tee ka sõjalisele tegevusele Krimmi vabastamiseks," ütles ta.
Stoicescu ei usu, et Ukraina üritaks praegu plaanis oleva vastupealetungiga Zaporižžja tuumajaama vabastada. "Ma arvan, et ega teistmoodi ei õnnestu Zaporižžja tuumajaam kätte saada, kui Venemaa väegrupeering, mis seda ümbritseb, sisse piirata ja sundida alistuma. Sest keegi ei taha mõelda sellele, et seal käib mingi suurtükisõda tuumajaama ümber. See on üliohtlik. Ma arvan, et ka ukrainlased eelistavad minna sealt kaarega mööda ja nad alistuma sundida," rääkis Stoicescu.
Sotsiaalmeedias ilmusid eelmisel nädalal salajased dokumendid, mis kirjeldasid USA ja NATO jõupingutusi aidata riigil kavandada vastupealetungi Venemaa täiemahulise sissetungi vastu.
New York Times teatas neljapäeval USA kõrgetele ametnikele viidates, et sel nädalal postitati salastatud sõjadokumendid Twitterisse ja Venemaal laialdaselt kasutatavasse Telegrami.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm", intervjueeris Tarmo Maiberg