Meeleolumuutus ja põhimõtteline otsus luua kaitseteenistus tekkis Läti kaitseministeeriumis läinud aastal paari kuuga või veelgi rutem. Kuigi Ukrainas siis juba sõditi, leidsid Läti juhid veel mais, et professionaalide armee on parim lahendus. Sellele lisandub NATO kohalolek.

"Kohustuslik ajateenistus sobib oma olemuselt ja väärtuste poolest vaid siis, kui lahingud kestavad kaua. Kohustuslik ajateenistus ei aita ei Lätit ega Eestit esimesel kolmel päeval," ütles Läti toonane kaitseminister Artis Pabriks.

Kaitseteenistuse seadust menetles kaks parlamendi koosseisu. Esialgne variant tehti põhjalikult ümber. Kunagise kohustusliku ajateenistusega ei saa seda võrrelda.

"Usun, et ühiskonnas ei küsita, miks on kaitseteenistust vaja, sest kõik ju teavad, et Venemaa väed tungisid Ukrainasse. Kuid sellegipoolest ei suhtuta selle loomisse ühtmoodi. Praegu pole veel kogu ühiskonda hõlmavaid uuringutulemusi, kuid kaitseteenistuse toetajaid on kindlasti rohkem kui vastaseid. Loomulikult on minul ja minust vanematel põlvkondadel mälestused Nõukogude armeest. Ja need pole head mälestused. Noored omakorda soovivad 19-aastastena teha midagi muud, kui minna kaitseteenistusse. Seetõttu oli ka Läti valitsuse hoiak vaoshoitud. Alustame väikese värvatavate arvuga, et kindlustada neile võimalikult kvaliteetne õpe," rääkis Läti rahvusliku kaitseakadeemia kaitseuuringute keskuse direktor Toms Rostoks.

"Pole vaja alustada väga kiiresti ja kutsuda kokku palju inimesi, kellele ei suudeta anda korralikku õpet. Sestap toimub esimene värbamine tänavu vabatahtlikkuse alusel," ütles Läti seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsioonitõrje komisjoni esimees Raimonds Bergmanis.

"Oleme seaduse kujundanud kaasaegse ja maineka põhjamaise riigi kaitseteenistuse loomise seaduseks. On väga tähtis, et ühiskond ja noored seda esimestest värbamistest alates usaldaks," sõnas Läti seimi Progressiivide fraktsiooni aseesimees Atis Švinka.

Vabatahtlikult minejatele makstakse kompensatsiooni topelt

Kaitseteenistuse seadus on peaaegu aasta jooksul, mil seda ette valmistati, muutunud vähem ambitsioonikaks kui esialgu plaanis oli. See tähendab, et teenistusse kutsutakse vähem noormehi, kui loodeti veel aasta tagasi. Palju loodetakse vabatahtlikele, mis tähendab, et kui neist kaitseväele vajalik arv teatud aastal täis ei saa, muutub teenistus kohustuslikuks ja kutsutakse kohustuslikus korras noori juurde. Ja eesmärk polegi kõiki korraga värvata.

"Küsimus, miks pean teenistusse minema just mina, ei kujune teravaks, sest need inimesed valitakse välja juhuslikult. Küsimus on, millest sõltub teenistusse kutsutavate arv - kas 1000, 2000, 3000 või 4000 noort kaitseväelast aastas? See sõltub suuresti Läti kaitsejõudude võimalustest," ütles Rostoks.

Kes soovib vabatahtlikuna teenistusse asuda 1. juulil, peab soovi avaldama juba kuu aja jooksul ehk 15. maiks, teatab hoogu koguv reklaamikampaania. Oodatud on kõik Läti 18-27-aastased kodanikud, ka naised.

Kes suundub kaitseteenistusse vabatahtlikult, saab kuus 600 eurot kompensatsiooni, kohustuslikus korras minnes on see summa poole väiksem - 300 eurot. Pluss sotsiaalsed garantiid. 11-kuulise teenistuse lõppedes makstakse veel 1100 eurot.

Militaarteenistuse kõrval saab otsustada ka alternatiivteenistuse kasuks, selle põhimõtteid alles töötatakse välja.

"Minu meelest võiks kaitseteenistus jääda kõigile vabatahtlikuks. On neid, kes soovivad karjääri teha või peret luua, kuid selle asemel peavad nad minema teenima. See pole hea," arvas õpilane Megan Williams.

"Mina plaanin kaitseteenistusse minna vabatahtlikult, sest leian, et mul on sealt saadavaid teadmisi vaja. Kuid kõik noored loomulikult nii ei arva. Paljudele teenima minek ei meeldi, sest leitakse, et seda pole vaja," sõnas õpilane Gustavs Lacis Kalninš.

Läti noortenõukogu juhatuse liikme Rota Lace sõnul arvestati kogu kaitseteenistuse ettevalmistamise ajal noorte arvamusega väga vähe.

"Nüüd on noored võtnud teadmiseks, et sõjaväeteenistus tuleb, kuid küsimus on, milline see olema saab. Teavitamine on olnud pinnapealne ja infoallikad on edastanud vastukäivaid teateid. Noortel, kes ei soovi minna militaarteenistusse, vaid eelistavad tsiviilteenistust, on hoopis teised tingimused kui nendel, kes suunduvad sõjaväkke. Näiteks alternatiivteenistuse puhul on kompensatsioon vaid 300 eurot. See kahjuks pole sissetulek, millega saab noor inimene praeguses majandusolukorras ära elada," rääkis Lace.

Kaitseteenistuse läbimiseks on kolm võimalust – kas mõnes kaitsejõudude üksuses, viieaastane leping maakaitsega või kõrgkooli tudengite viieaastane väljaõppekava. Kel on sissekirjutus välismaal, seda 2027. aastani teenistusse ei kutsuta.

Parlamendi opositsioon oli kaitseteenistuse loomisega seotud seadusi vastu võttes üsna irooniline.

"Palju aastaid te juba ehitate kontserdisaali? Mitu aastat ehitate Liepaja vanglat? Midagi pole ju valmis saanud! Kaua te plaanite kasarmuid rajada? Kus kõik need teenistusse kutsutavad noored elama hakkavad?" küsis Läti seimi fraktsiooni Läti Esikohal esimees Ainars Šlesers.

Läti seimi fraktsiooni Stabiilsuse nimel! esimees Aleksejs Roslikovs heitis ette, et seni pole suudetud organiseerida ka professionaalse armee tegevust. "Fakt on see, et meil on praegu välismaa sõjaväekontingent suurem kui Läti enda armee. Ja nüüd olete välja mõelnud, kuidas väljuda olukorrast nii, et meie NATO ja USA partnerid mõtleksid teist hästi ning lubaksid teil juhtida seda riiki edasi!"

Peamine, mida püütakse Lätis hoida, on noorte endi soov kaitseteenistusse minna. Vajadus võib olla kuitahes suur, kuid õppusteks vajaliku taristu loomine võtab aega.