Maksurahu põhimõtte hülgamise kõrval on Parempoolsete hinnangul Eesti tulevikule kõige ohtlikum see, et koalitsioonilepingus pole eesmärke, mis oleksid seotud majanduskasvu, uute töökohtade või väärtuse loomisega.

"Uus valitsus on majanduskasvule käega löönud, võimuliidul on seitse prioriteeti, kuid nende hulgas pole Eesti majanduse ja ettevõtluse arengut, konkurentsivõimet, ettevõtlikkust ja töökohtade loomist, need puuduvad täielikult. Isegi majanduskasvu ja innovatsiooni peatükis puudub majanduskasvu eesmärk," ütles Parempoolsete esimees Lavly Perling erakonna teatel. "Vastupidi, maksukoormuse tõusu, täiendava maksustamise ja alampalga tõusuga halvendatakse oluliselt nii majanduskeskkonda, Eesti väljavaateid välisinvesteeringute ligi tõmbamiseks kui võimalusi uute töökohtade loomiseks."

Parempoolsed näevad maksustamisele suunatud rahanduspoliitikas riskantset trendi, mis viib Eesti majanduse pikaajalisse madalseisu, seab ohtu inimeste töökohad ja hävitab Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime.

"Ükski leppes toodud maksutõus ei ole ajutine ega tähtajaline, kui riigi kulusid oluliselt ei kärbita ning auke lapitakse maksutõusudega, siis selline trend jääb püsima ehk tullakse tagasi üha uute maksutõusude juurde. On alust karta, et maksukoormuse tegelik kasv lähemal neljal aastal saab olema ulatuslikum, kui praegused arvutused näitavad," lisas Parempoolsete juhatuse liige Siim Kiisler.

"Kuigi koalitsioonikõneluste alguses oli juttu ka kokkuhoiumeetmetest, on need lepingusse jõudnud äärmiselt üldsõnaliselt, ühtegi konkreetset lubadust seal ei leidu. Küll aga koormatakse inimesi ja ettevõtteid nii täiesti uute maksude kui maksutõusudega, kavas on maksustada nii tarbimist kui vara omamist," ütles Kiisler.