Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, maksuküüru kaotamine ja tulumaksu kergitamine 22 protsendile jätab 2000-eurose brutopalgaga inimesele kätte 100 eurot rohkem kui praegu. Inimene, kes teenib alla 1000 euro, võidab muudatusest kümme korda vähem.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles, et kasvavat ebavõrdsust aitab tasandada miinimumpalga tõus.

Koalitsioonilepingus lubatakse, et 2027. aastaks kerkib alampalk avalikus sektoris 60 protsendini mediaanpalgast, ülejäänud inimeste jaoks on sõnastus ümaram: "Seame eesmärgiks 2023. aasta mais kolmepoolse hea tahte kokkuleppe sõlmimise ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk jõuaks 60 protsendini mediaanpalgast 2027. aastaks."

"Ja kui me seda tulemust ei saavuta, siis koalitsioonipartnerid on väga hästi teadlikud sellest, et siis sotsiaaldemokraatidel ei ole võimalik ka neid maksumuudatusi ja maksuküüru kaotamist toetada," rõhutas sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets.

Praegu on alampalk umbes 47 protsenti mediaanpalgast.

Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo ütles, et nelja aastaga võib see kerkida 50 protsendini.

"Paraku ei saa seda vaadata lahus sellest, mis toimub tööturul ja majanduses üldiselt. Ja rääkides koalitsioonikokkuleppest, peab tõdema, et paraku seal majanduskasvu osa ei olnud," ütles Realo.

Ta märkis, et alampalga tõstmine kergitab omakorda mediaanpalka ning pikka sihti praegu paika panna on raske.

"Läbirääkimistel vaadatakse üle avaliku sektori palgatasemed, erasektori palgatasemed, varasemaid palgatõuse, prognoose majandusele ja selle põhjal lepitakse kokku alampalga tõus," rääkis Realo ning lisas, et liiga kiire palgakasv võib hoopis kehvasti mõjuda.

"See võib viia selleni, et paljudes sektorites võib töökohti kaduma hakata," hoiatas Realo.

Läänemets: riik peab olema valmis ise alampalka kehtestama

Lauri Läänemets on pärast koalitsioonilepingu avaldamist rääkinud, et tööandjad on alampalga tõstmise mõttega päri.

"Kui me koalitsiooniläbirääkimisi pidasime, siis tööandjatega isiklikult suhtles peaminister. Ja tema ka selle vastutuse koalitsiooni kokkupanemise eest on võtnud ja selle küsimuse eest ka, et see saab ära lahendatud," selgitas Läänemets.

Lauri Läänemets usub, et kui tööandjad ei ole nõus alampalga kergitamisega 60 protsendile mediaanpalgast, siis peaks niisuguse alampalga kehtestama riik.

"Tegemist on Euroopa Liidu direktiiviga, mis tuleb meil niikuinii üle võtta. Minu arvates oleks mõistlik seda teha kolmepoolse kokkuleppega, aga lõpuks tuleb direktiiv üle võtta. Sealt tulevad rikkumismenetlused muidu Eestile kaela," märkis Läänemets.

Viimaseid päevi töö- ja terviseministri kohustusi täitev sotsiaaldemokraat Peep Peterson selgitas, et Euroopa Liidu palgadirektiiv pakub inimväärse alampalgana erinevaid võimalusi, muu hulgas 50 protsenti keskmisest brutopalgast või 60 protsenti mediaanpalgast.

"Aga juriidilist kohustust ta meile ei sea," ütles Peterson. "Eestis on oma läbirääkimiste süsteem ja kui see on olemas, siis vahetut mõju nendel sätetel Eestile ei ole," lisas ta.

Läänemets ütles, et Euroopa Liidu direktiiv pole ka põhiline. "Lõppkokkuvõttes on põhiküsimus selles, et kui me läheme neid maksumuudatusi tegema, siis ilma alampalga tõstmiseta teatud ebavõrdsus sissetulekutes tekib," rõhutas Läänemets.

Ta kordas, et ebavõrdsuse tasandamiseks on alampalga tõus ülioluline. "Ilma alampalga tõusuta pole võimalik maksupaketti ellu viia," ütles sotside juht.

Ametiühingud riigi kehtestatud alampalka ei soovi

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel ootab samuti alampalga senisest kiiremat tõusu. Samas märkis ta, et alampalga liiga järsk tõus ei pruugi hästi mõjuda.

"Üks hirm on see, et võib-olla hakatakse sellest mööda minemiseks otsima alternatiivseid lahendusi nagu osakoormusega mängimine või muud lepingulised suhted," rääkis Toomel.

Siiski lisas ta, et senisest pisut pikemaid samme tasuks astuda. Ta märkis, et läinudaastaseid läbirääkimisi varjutas tööandjate hirm tuleviku ees, kuid tegelikult on läinud oodatust paremini.

"Ettevõtete kasumid on päris tublisti kasvanud ja võiks küsida rohkem palgatõusu," sõnas Toomel. "Selles mõttes võiks täna olla see hetk, kus teha suurem samm 60 protsendi suunas."

Ta lisas ka, et madalapalgaliste töökohtade kadumist ei maksa igal juhul peljata. "Kui mõned väga väikese lisandväärtusega ja miinimumpalgaga töökohad peaks kaduma, et seda tööjõudu saaks rakendada paremini tasustatud töökohtadel, siis sellega probleemi ei ole," rääkis Toomel.

Samas rõhutas ta, et alampalk peaks ka edaspidi kujunema tööandjate ja ametiühingute vahelistes läbirääkimistes.

"Seni on see niimoodi toiminud. Tööandjad ütlevad alati, et palk tõusis liiga palju, ja töötajad, et tõusis liiga vähe. Aga see näitabki seda, et kompromiss on läbi räägitud, et seal on analüüs taga ja see on vastutustundlik," rääkis Toomel.

Ta lisas, et pigem võtavad ametiühingud vastu tööandjate väiksema palgapakkumise, kui lähevad riigi käest abi küsima. "Seal on oma riskid," sõnas Toomel. "Kui pikemalt edasi vaadata, siis sama lihtne oleks järgmisel valitsusel seda tagasi pöörata ja võtta meie suhtes ebasoodsam tee."

Riik võib tööandjatele präänikut pakkuda

"Mulle tundub, et alampalga tõstmise valimislubadus on antud välja selle usu pealt, et Eesti majandus kasvab ja et seetõttu on seda väga lihtne ellu viia," pakkus tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo ning lisas, et lubadustest taandumine võib olla keeruline.

"Aga kui see sama koalitsioon on öelnud, et Eesti majandusel läheb nii halvasti, et meil on vaja meeleheitlikult ebapopulaarseid otsuseid teha, siis selles olukorras raiuda, et palgad peavad tohutult tõusma, on natukene läbi mõtlemata," rääkis Realo.

Koalitsioonipoliitikud loodavad siiski tööandjatega ühele meelele jõuda ning koalitsioonilepingusse seatud kolmepoolsed läbirääkimised polnud pelgalt sõnakõlks. Lauri Läänemets viitas, et oma huvid on ka tööandjatel.

"Lõpuks polegi tähtis, mis positsiooniga minnakse läbirääkimistele, vaid tähtis on see, millises olukorras sealt ära tullakse," sõnas Läänemets.

Praegune töö- ja terviseminister Peep Peterson rõhutas, et teda koalitsioonikõneluste juures ei olnud, kuid märkis, et tööandjatel on riigile päris mitmeid soove.

"Võib-olla seisavad meil mõned sellised olukorrad ees, et kui tahetakse uuendada töölepingu seadust, siis öeldakse, et valitsus lahendab olukorra rohkem tööandjate kasuks, aga alampalga küsimuse lahendab rohkem ametiühingute kasuks," selgitas Peterson ning lisas, et muu hulgas ootavad tööandjad suuremat paindlikkust lepingute sõlmimisel.

Ta tõi näiteks, et viimastel aastatel on kokku lepitud näiteks IT-sektori töötajate pikemas valveajas. "Aga nad jätkuvalt tunnevad, et töölepinguseadus on nende jaoks liiga piirav," sõnas Peterson. "Teine moment on kindlasti välistööjõu riiki lubamise lihtsustamine."

Üheksa aastat ametiühingute keskliitu juhtinud Peep Peterson meenutas, et temagi ajal oodati riigi jõulisemat sekkumist. "Kuna ametiühingu liikmed saavad enamasti miinimumpalgast kõrgemat palka, oli selge, et suuremat survet meil taha ei tule. Ja paaril korral flirditi selle mõttega, et riik võtaks suurema rolli."

Kiik: riigi sekkumisel võib väheneda ametiühingute kaal

Petersoni ametiaja viimastel aastatel oli tervise- ja tööminister praegune riigikogu keskerakonna fraktsiooni juht Tanel Kiik. Kiik ütles, et kolmepoolseid läbirääkimisi koos tööandjate ja ametiühingutega hakati pidama juba Jüri Ratase esimese valitsuse ajal. Kuid palgakokkulepe sündis ikkagi tööturu osapoolte vahel.

"Loomulikult toetab Keskerakond maailmavaateliselt kiiremat alampalga tõusu, kuid summa kokkuleppimise oleme jätnud tööturu osapooltele," sõnas Kiik. Ta rõhutas, et riigi sekkumine vähendaks tööandjate ja ametiühingute rolli.

"Kui tööturu osapooltele on antud mingi pädevus, siis neil on ka suurem kaal," sõnas Kiik. "Inimestel on suurem huvi liituda ametiühingutega, arusaam ametiühingute liikumise olulisusest, aga ka tööandjate organisatsiooni tähtsusest on selle võrra kõrgem, kui neil on ka reaalseid otsustusõigusi," ütles Kiik.

"See võib olla mingil hetkel ahvatlev, et tõstame jõuga alampalka, kuid võib tulla järgmine valitsus, kes võib hakata alampalka langetama," lisas Kiik.

Võrklaev: alampalga kasvu põhimõtet seadusesse panna ei saa

Rahandusministri kandidaad, reformierakondlase Mart Võrklaeva sõnul soovisid sotsiaaldemokraadid koalitsiooniläbirääkimistel, et alampalga tõusu põhimõte kehtestataks seadusega. Reformierakond, Eesti 200, tööandjad ja ametiühingud leidsid tema sõnul aga, et seda ei saa seadusesse panna, vaid tööandjatele ja ametiühingutele peaks jääma selle üle läbirääkimine.

"Leppisime kokku tööandjate liidu juhiga, et ollakse valmis istuma laua taha maha ja sõlmima kokkulepet, kus seame sellise sihi, et 2027. aastal on alampalk 60 protsenti mediaanpalgast. Nüüd oleme selles kohas, kus valitsus võiks tööle saada, hea meelega istuks tööandjate ja ametiühingutega maha, et arutada, kuidas selline ühine plaan jõustada," rääkis Võrklaev.

Statistikaameti andmetel on viimase kümne aastaga Eesti alampalk kahekordistunud. Ka mediaanpalk on liikunud samas tempos, kahekordistudes kümne aastaga. Nende aastate jooksul on alampalk moodustanud 45 kuni 50 protsenti mediaanpalgast ehk summast, millest pooled töötajad teenivad rohkem ja pooled vähem palka.

Koalitsioonipartnerite kokkuleppe järgi peaks alampalk aga järgmise nelja aastaga kerkima 1154 euroni ning moodustama selleks ajaks 60 protsenti mediaanpalgast, mis prognoosi järgi on 2027. aastaks 1927 eurot.

Praegu on Eestis viis maakonda, kus mediaanpalk jääb alla 1200 euro. Need on Ida-Virumaa, Valgamaa, Võrumaa, Hiiumaa ja Saaremaa. Nelja aasta pärast peaks siis Eesti miinimumpalk olema juba pea sama kõrge kui praegu nendes maakondades mediaanpalk.