Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik, mille valitsusjuht on peaminister, kelle nimetab ametisse president. Põhiseaduse järgi on nii riigi presidendil kui ka peaministril täitevvõim. Prantsuse presidendil on õigus keelata avalikku korda ohustavad organisatsioonid ja võtta vastu seadusi ilma parlamendi heakskiiduta. 

President Emmanuel Macron kasutab neid volitusi laialdaselt ja see tekitas taas riiklikku arutelu selle üle, kas presidendi täitevvõimu tuleks piirata, vahendas The Wall Street Journal. 

Macron on riiki juhtinud kuus aastat. Valitsus on selle aja jooksul keelustanud 32 rühmitust. Prantsusmaal puhkesid hiljuti ka suured pensionireformi vastased meeleavaldused, kuna Macron otsustas tõsta pensioniiga 64. eluaastani. 

Macron kuulutas reformi välja juba jaanuaris, parlamendis puhkesid seetõttu tulised arutelud. Lõpuks kasutas Macroni poolt ametisse määratud peaminister Elisabeth Borne põhiseaduslikku võimalust, mida tuntakse artikkel 49/3 nime all. See võimaldas valitsusel suruda pensionireformi seadus läbi ilma hääletuseta alamkojas. 

"Üheski teises lääne demokraatlikus riigis ei saa valitsus võtta vastu olulisi õigusakte ilma seadusandliku heakskiiduta, ütlesid õigusteadlased ajalehele The Wall Street Journal. 

Prantsusmaa rahvusassamblee roheliste partei liige Jeremie Iordanoff tegi ettepaneku eemaldada põhiseadusest artikkel 49/3. 

"Meil on riigis liiga tugev täitevvõim, mis võib teha, mida tahab. See on ohtlik," ütles Iordanoff. 

Iga katse presidendivõimu piirata eeldaks presidendi koostööd. Vasakpopulistide juht Jean-Luc Melenchon juba tegi eelmise aasta presidendivalimiste kampaania ajal sellise ettepaneku. Macroni valitsus samas leiab, et tegutseb ebatavaliselt segastel aegadel. Ametnike sõnul riigi elanikkond vananeb ja seetõttu on pensionireform hädavajalik. 

Hiljuti keelas Macroni valitsus rühmitused, mis võimude teatel toetavad riigis islamistlikku separatismi. Mõned õigusteadlased muretsevad, et Macron rikkus õigusriigi põhimõtteid. 

"Näeme, et kui on olemas radikaalne kodanikuallumatus, siis on võimalik keelustamine. Kujutage ette, kui USA-s oleks Black Lives Matter keelatud?" märkis Grenoble-Alpesi ülikooli õigusteaduse professor Serge Slama. 

Prantsusmaal on täitevvõimule peamiseks vastukaaluks kohtuvõim, mitte seadusandlik võim. Prantsusmaa konstitutsioonikohus peaks reedel otsustama, kas Macroni  pensionisüsteemi reform on kooskõlas põhiseadusega. Kohus kontrollib ka, kas ühingute keelustamine on seaduslik, vahendas The Wall Street Journal. 

Seadus, mis lubab valitsusel rühmituste tegevust keeldustada, pärineb 1936. aastast. Siis toimusid riigis vägivaldsed protestid. 1958. aastal nõudis toonane riigijuht Charles de Gaulle, et artikkel 49/3 lisatakse põhiseadusse. Charles de Gaulle keelas siis ka mitmed parempoolsed rühmitused. Hiljem keelas ta veel ka tänavatel rahutusi õhutanud marksistlikud ja trotskistlikud rühmitused.