Esmalt paneb riigikogu juhatus lähtuvalt fraktsioonide ettepanekutest paika komisjonide suuruse, misjärel saavad erakonnad määrata nendesse oma liikmed ja riigikogu juhatus nende koosseisu kinnitada.

Riigikogus on 11 alalist komisjoni: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ning Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK).

Sotsiaaldemokraatide fraktsioonil on riigikogus üheksa saadikut, Isamaal kaheksa. See siiski ei tähenda, et SDE-l jääks oma esindaja nimetamata kahte ja Isamaal kolme komisjoni. Kuna ELAK-i liikmed peavad samal ajal olema ka mõne teise komisjoni liikmed, siis ei saa riigikogu kõige väiksema esindatusega erakonnad oma saadikut määrata vastavalt ühte ja kahte komisjoni.

Nii ütleski opositsiooni jääva Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder ERR-ile, et tema erakond ei saada oma esindajat õiguskomisjoni ja maaelukomisjoni.

"Sellest võib midagi välja lugeda, aga samas ei ole ka mõtet välja lugeda, kui keegi näiteks tahab mõelda, et kas need on või ei ole meie prioriteedid," rääkis Seeder.

"Riigikogu kodu- ja töökord võimaldab käia riigikogu liikmetel kuulamas ja osalemas [ka teistes komisjonides] ja komisjonides saab ka väga paindlikult ja operatiivselt liikmeid ümber tõsta. Nii et kui näiteks õiguskomisjoni või maaelukomisjoni tuleb mõni oluline eelnõu, kus me soovime mitte ainult osaleda ja kuulata, vaid ka hääletada, siis me saame tõsta ühest komisjonist inimeste teise - on see siis kolmeks kuuks või kaheks kuuks või mis iganes menetluse ajaks ja pärast jälle tagasi," selgitas Seeder.

SDE fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et sotsiaaldemokraadid arutavad teemat esmaspäeval ja siis ka otsustavad, kuidas käituvad.

"Siin on vaja koordineerida ka teiste koalitsioonipartneritega, kuna komisjonide liikmeskond jaguneb proportsionaalselt ning peame vaatama, et igas komisjonis säiliks koalitsiooni ülekaal," ütles Ossinovski ERR-ile.

Pärast komisjonide koosseisude kinnitamist kutsub riigikogu juhataja komisjonid esimesele istungile, kus valitakse nende esimees ja aseesimees, misjärel hakkavad juba nemad komisjonide tööd korraldama. Tavapäraselt on alalise komisjoni esimees koalitsioonist, aseesimees opositsioonipoliitik.

Lisaks on riigikogus korruptsioonivastane erikomisjon, riigieelarve erikomisjon ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, millest kahte esimest juhivad tavakohaselt opositsiooni esindajad. Riigikogu erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks, seisab riigikogu kodulehel.

Kui lahendamist vajab mõni tähtis üksikküsimus, moodustatakse selleks uurimis- või probleemkomisjon.

Varasemalt on riigikogus tegutsenud näiteks eesti keele õppe arengu probleemkomisjon, rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, probleemkomisjon riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks, Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam. 

Riigikogu XV koosseisus on uue koalitsiooni moodustanud Reformierakonnal 37 saadikut, Eesti 200-l 14 saadikut ja SDE-l üheksa saadikut. Opositsiooni jäävatel Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) on 17 kohta, Keskerakonnal 16 ja Isamaal kaheksa kohta.