Keskerakonna volikogus jäi üks hääl puudu erakorralise kongressi kokku kutsumisest
Keskerakonna volikogu otsustas laupäeval ülinapi häälteenamusega, et ei kutsu kokku erakorralist kongressi, kus oleks olnud päevakorras uue esimehe valimine. Vahetult enne oli Keskerakonna esimees Jüri Ratas teatanud, et ei kandideeriks erakorralisel kongressil uuesti erakonna juhiks.
Volikogu hääletas 75 poolt ja 74 vastuhäälega selle poolt, et erakorralist kongressi mitte pidada. See tähendab, et Ratas jätkab Keskerakonna esimehena vähemalt 2024. aasta suveni, kui toimub erakonna korraline kongress.
Keskerakonna teatel anti volikogul välja 150 sedelit, valimiskastis oli 149 sedelit.
Erakorralise kongressi kokku kutsumist soovitas märtsis Keskerakonna juhatus, kuid kuna kongressi kokku kutsumise õigus on Keskerakonna põhikirja kohaselt volikogul, peetigi laupäeval volikogu istung.
Erakorralisel kongressi korraldamise ajendiks oleks olnud erakonna kehv valimistulemus 5. märtsi riigikogu valimistel. Keskerakond sai valimistel riigikokku 16 mandaati, mis on kümne võrra vähem kui neli aastat varem.
Kongressil valitakse lisaks esimehele ka 14-liikmeline juhatus ja aukohtu esimees ning revisjonikomisjon.
Ratas pani volikogu valiku ette
Ratas teatas laupäeval erakonna volikogule, et ei kandideeri erakonna juhiks erakorralisel kongressil, kui volikogu peaks otsustama selle kokku kutsuda.
Ratas selgitas oma kõnes volikogule, millise valiku ees selle liikmed seisavad: "Meie põhikirja punkt, et erakonna volikogu otsustab erakorralise kongressi kokkukutsumise, ei ole mitte lihtsalt ilus lause. See punkt on sisuline. Täna on kõik siin saalis professionaalsed poliitikud, kes mõtlevad erakonnale, Eesti tulevikule ja oma tõekspidamistele. Meie ees on kolm valikut. Erakorralist kongressi ei toimu. Kongress toimub ja tänane esimees kandideerib. Kongress toimub ja tänane esimees ei kandideeri."
"Head mõttekaaslased, üks valik langeb ära. Olen teile lubanud, et annan oma otsusest teada täna erakonnakaaslaste ees. Ja ma teen seda. Olen otsustanud ja oma otsuse teinud. Erakorralisel kongressil mina erakonna esimeheks ei kandideeri," teatas Ratas seepeale.
Ratas väljendas ka kaudselt kriitikat selle üle, et erakorralise kongressi teema üldse päevakorras on: "Praegu peame tegelema nende teemadega, mis on Eesti inimeste jaoks kõige olulisemad: maksutõusud ja toimetulek. Meie aga tegeleme erakorralise kongressi aruteluga ja hoiame oma fookus sellel."
Ratas nimetas võimalike esimehe kandidaatidena Aabi, Toomi, Karilaidu, Kiike
Ratas märkis, et seni on oma soovist saada Keskerakonna esimeheks teatanud ainult Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kuid tema sõnul on sellele kohale sobivaid kandidaate rohkem.
"Üks väärikas kandidaat oleks pikaajaline juhatuse liige Jaak Aab, kes on olnud erakonna peasekretär ja mitmekordne minister. Tõsiseltvõetavateks kandidaatideks on veel Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom ja riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid, kes mõlemad sarnaselt Mihhail Kõlvartiga on ka erakonna aseesimehe positsioonil," rääkis Ratas.
"Loodan, et kandideerimist kaalub tõsiselt ka erakonna aseesimees, kahekordne minister Tanel Kiik, kes valiti ühehäälselt meie riigikogu fraktsiooni tööd juhtima," lisas ta.
"Loomulikult on väärikaid kandidaate veel ja ma olen kindel, et konkurents saab olema sisuline ja edasi viiv," märkis Ratas.
Ratas kaitses EKRE-ga tehtud koalitsiooni
Ratas kaitses oma kõnes kaudselt ka palju kriitika pälvinud otsust pärast 2019. aasta riigikogu valimisi moodustada koalitsiooni, kuhu kuulus Keskerakonna ja Isamaa kõrval ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).
"Väga kerge on öelda, et ärme tee ühtede või teistega koalitsiooni, sest nende ideed või olemus ei meeldi osale meie valijatest. Sellisel viisil aga võime jäädagi pingile ootama. Reiting võib ju olla ajutiselt nii kõrge, kuid paraku sisult kasutu," tõdes Keskerakonna esimees.
Ratas loetles üles rea otsuseid, mis tema juhitud valitsuste ajal tehti: "Me eraldasime tervishoiule vajaliku lisaraha ka minu peaministriks oleku ajal. 2018. aasta oli märgiline samm astmelisema ja õiglasema maksusüsteemi loomisel. Täpselt niisamuti oleme alati seisnud eakate heaolu ja toimetuleku eest nii opositsioonis kui koalitsioonis. Ma rõhutan, et mitte ükski teine erakond pole tahtnud ega suutnud nii mitmel korral pensione erakorraliselt tõsta."
"Oleme erakorralisi pensionitõuse, omavalitsuste toetamist, enam kui 500 miljoni euro lisamist tervishoidu, tasuta ühistransporti, õiglasemalt maksusüsteemi, toetusi ja tuge saanud Eesti inimestele pakkuda siiski vaid tänu sellele, et oleme olnud valmis tegema koostööd kõigi parlamendierakondadega," rõhutas ta.
Toimetaja: Mait Ots