Eesti tervishoiusüsteemi peamine nõrkus on rahapuudus. Kui Euroopas keskmisel panustavad riigid tervishoidu 9-10 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis Eestis on see protsent püsinud kuus, koroonaajal kerkis erakorraliste rahasüstide tõttu ka üle seitsme.

"Me oleme olnud uhke oma madala maksukoormuse üle ja tänu sellele on meil ka madal avaliku sektori teenuste tase," selgitas Tartu Ülikooli IT mõju-uuringute keskuse analüütik Andres Võrk. "Nii et me ei saa nii-öelda head tervishoidu madalate maksudega. See ongi nii lihtne. Teistes Euroopa riikides on lihtsalt maksukoormus kõrgem."

Tervishoiu rahastamist analüüsiv Võrk märkis, et suur probleem on ka nõudluse kasv, sest eakate osakaal rahvastikust suureneb, rahastus aga kaasa ei tule.
"Kui me tahame paremat tervishoidu saada ja tahame seda saada solidaarsel viisil, siis me peame tõstma makse või vähendama mingeid muid kulutusi, mida teeme maksumaksja raha eest."

Veel on küsimus efektiivsuses - kas raha on kulutatud mõistlikult. Siin vaadatakse tervishoius kahte poolt, selgitas Võrk.

"Üks on see, et raha läheks sinna, kus on sellest kõige rohkem kasu. Pigem anname raha perearstiabi tugevdamiseks ja alles siis eriarstile, kuna võiks arvata, et enamuse probleemidest lahendab perearstiabi ära. Teine asi, me tahame, et tervishoiusüsteem oleks tehniliselt efektiivne, see tähendab, et ei toimuks raiskamist. Et voodid ei seisaks tühjalt, et arstid ei teeks kas ületunde või vastupidi, ei istuks kabinetis ja ootaks patsiente."

Meie tasuta arstiabi on tagatud läbi tervisekassa, mis neile olemasoleva raha piires tellib haiglatelt teenuseid, vastavalt sellele, milliseks võib kujuneda nõudlus eri piirkondades. Võrk ütles, et pakkumine on alati nõudlusest väiksem ning seepärast tuleb ka teatud eriarstide vastuvõtule pääsemiseks oodata kuid.

"Ega midagi parata pole - kui raha on vähe, inimesi on vähe, siis need järjekorrad lihtsalt pikenevad, kui vajadus kasvab. Me võime öelda, et tervisekassa paneks raha mingisugusesse valdkonda, kus on pikad järjekorrad, aga siis on jällegi küsimus, et mille arvel see tuleb. Millisest valdkonnast me võtame siis raha vähemaks?"

Võrgu sõnul ei pea tervisekassa rahastuse suurendamiseks tingimata suurendama sotsiaalmaksu. Eriti olukorras, kus praegu käib niigi valulik arutelu maksutõusude üle. Tervisekassale saab raha eraldada ka erakorraliselt, nagu tehti näiteks koroonaajal. Uus koalitsioon püüab raha juurde leida erasektorist, kuid see peab olema hoolikalt läbi mõeldud, rõhutas Andres Võrk. Näiteks võib erakindlustuse kaudu raviteenuste ostmine tähendada seda, et rohkem suunatakse haigeid perearstist mööda minema. Sellega suureneb aga koormus eriarstidele veelgi.

"Erakindlustuse risk on see, et ta võib kogu süsteemi efektiivsust tervikpildis tuua hoopis allapoole. Nii et kui me seda soodustame, peame väga täpselt vaatama, mis on selle mõju - et kui me eraraha kaasame, siis kuidas ta hakkab käituma koos meie tervisekassa süsteemiga."

Võrk viitas, et erakindlustust saavad endale lubada maksujõulisemad inimesed, seega on sealsed töötasud kõrgemad ja arstidel motivatsioon liikuda eratervishoidu. "Kuid see tähendab seda, et kuna meil on õdede-arstide nappus, eriti teatud erialadel, siis võib solidaarses süsteemis muutuda mingi arstiabi vähem kättesaadavaks."

Kui tahta praeguse solidaarse tervishoiusüsteemi jätkumist ja samas saada ka paremat arstiabi, tuleb Võrgu sõnul tegeleda suures pildis kolme probleemi lahendamisega samal ajal.

"Meil on vaja vähendada nõudlust - see tähendab pikas perspektiivis, et inimesed oleksid tervemad. Teine variant on suurendada raha hulka, mis parandab ka teenuste kättesaadavust. Ja kolmas on see, et me üritame muuta tervisesüsteemi efektiivsemaks, et võimalikult vähe oleks raiskamist."