Süüdistuse kohaselt korraldasid Danske Bank Eesti filiaali välispanganduse üksuse endised töötajad – viis meest ja üks naine aastatel 2007-2015 panga Eesti filiaalis ühiselt suures ulatuses rahapesu, varjates kavatsetult Danske Eesti pangakontodel ülekantud kuriteokahtlase päritoluga raha tegelikke omanikke ning kuriteokahtlase raha päritolu ja olemust.

Kohtueelses menetluses kogutud andmeil osutasid süüdistatavad rahapesuteenuseid vähemalt 1,6 miljardi USA dollari ja kuue miljoni euro ulatuses.

Riigiprokurör Maria Entsik ütles, et kohtueelses menetluses kogus keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise koostööga infot erinevate eelkuritegude kohta. Süüdistusse jõudis kaheksa eelkuritegu, mis on toime pandud Venemaal, Aserbaidžaanis, Gruusias, Šveitsis, USAs ja Iraanis.

"Prokuratuuri hinnangul lõid süüdistuse saanud Danske Bank Eesti filiaali välispanganduse üksuse endised töötajad (välisklientide suhtehaldurid) omaenda rahapesuäri, mida varjasid panga teiste struktuuriüksuste eest," rääkis Entsik.

Süüdistuse kohaselt müüdi klientidele tegelikke omanikke varjavaid juriidilisi kehi, nõustati, kuidas varjata panga eest ülekannete tegemisel elektroonilist jälge, pakuti tasu eest ülekannete kohta dokumentide koostamise teenust ja võimaldati teha nn transiittehinguid ehk ülekandeid isikult A isikule B ilma tegeliku majandusliku sisuta, eesmärgiga peita raha omaniku ja päritolu jälge. "Prokuratuuri hinnangul oli tegemist professionaalse rahapesuga," ütles Entsik.

Riigiprokurör lisas, et selles kaasuses on õnnestunud tuvastada ja arestida ligi 10 miljoni euro eest vara, mida süüdistusversiooni kohaselt teenisid süüdistatavad rahapesuteenuste osutamise eest.

Süüdistuse said Danske Eesti endine välis- ja privaatpanganduse divisjoni juht Juri Kidjajev, suhtehaldurina töötanud Erik Lidmets ning ekstöötajad Jevgeni Agnevštšikov, Marko Teder, Mihhail Murnikov ja Natalja Komarov.

Kidjajevit ei õnnestunud "Aktuaalsel kaameral" esmaspäeval tabada. Lidmets kinnitas, et ei taha süüdistust kommenteerida. Murnikovi kaitsja kommenteeris, et tema kaitsealune ei tunnista süüd.

"Need ülikasumid, mida siis Danske Eesti filiaalis mitteresidentide teenindamisest teeniti, need kõik viidi ju Eestist välja, peakontorisse. Nii et mulle jääb nagu mulje, et on praegu lihtsalt Eesti töötajad pehmelt öeldes trammi alla visatud," ütles süüaluse kaitsja Martin Hirvoja.

"Me esitasime lõplikud kahtlustused 19 isikule, nendest nelja isiku suhtes me menetluse lõpetasime ja kuue isiku osas jõudsime siis veendumusele, et nende koha pealt on prokuratuuri hinnangul nende süü tõendatud. Teiste osas veel töö käib," ütles Entsik.

Kriminaaluurimisest kuni süüdistuse esitamiseni läks ligi viis aastat. Tegu on keerulise uurimisega, sest rahapesusüüdistus eeldab, et raha "must" päritolu on tõendatud.

"Kõik meie eelkuriteod on välisriikides toime pandud, et ka sellel on oluline osa sellest menetluse kestvusest, et rahvusvaheline koostöö ei toimi alati nii kiiresti," ütles Entsik.

Menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei. Harju maakohus ei ole veel eelistungi aega määranud.

Eelmise aasta lõpus tunnistas Taani suurim pank end süüdi USA pankade petmises ja nõustus maksma kaks miljardit dollarit. Lisab peab Danske veel teise kokkuleppega maksma ameeriklastele ligi 400 miljonit dollarit. Eesti seadused ei võimaldanud Danskele märkimisväärset trahvi määrata, seega karmim võimalik karistus oligi filiaali sulgemine.