Tsahkna sõnul jätkab ta välisministrina Ukrainas käiva sõja teema üleval hoidmist sama aktiivselt nagu tema eelkäija Urmas Reinsalu. Tsahkna ütles, et lääs ei tohi sellest sõjast ära väsida.

"See on hästi kerge tulema. Ja kui inimesed ka kodus, ka Eestis kuulevad Ukrainas käiva sõja uudiseid ja neid väga suuri ohvreid kui tavalist ilmateadet, siis seda ei tohi juhtuda. Mängus on nii Eesti iseseisvus tulevikku vaadatuna kui ka kogu regiooni julgeolek," sõnas ta.

Ministri sõnul peab Ukraina sõja võitma. "See tähendab seda, et Venemaal ja (Venemaa liidril) Vladimir Putinil ei ole enam mitte kunagi mitte mingit isu agressiooniks, ideaalsel juhul see režiim peaks oma agressiivse käitumise lõpetama, Ukraina peab saama vabaks, kogu tema territoorium peab saama vabaks ja Ukraina peab ise sama valida ja lääneriigid peavad ta vastu võtma meie julgeolekustruktuuridesse, näiteks NATO täisliikmeks," rääkis Tsahkna.

Sõjakuritegude eest vastutajad peavad Tsahkna sõnul saama karistada. "Küsimus ei ole ju ainult sõjalises tegevuses Ukrainas, vaid me räägime genotsiidist, laste küüditamsiest, vägistamisest, sõjakuritegudest."

Tsahkna on samal arvamusel Eesti kaitseväe juhataja kindral Martin Heremiga, et kui Putini režiim ei kao, siis vaid mõne aasta pärast võib ta astuda agressiivseid samme ka Eesti suunal.

"Seda räägivad kõik julgeolekueksperdid, et kui see konflikt peaks vaibuma, see on kõige halvem, kui ei olegi selget võitu, vaid on lääne poolt väsimus, mingite rahutingimuste pealesurumine Ukrainale. Siis natuke kosutakse, Putin jääb n-ö karistamata, režiim jätkab ja meie regioonis on kolme-nelja aasta pärast oodata vähemalt mingit olulist testi, kuidas siis NATO julgeolekustruktuur tegelikult suudab päriselt reageerida. Selleks me täna ka valmistume, ka Eesti riik panustab rohkem kaitsekulutustesse ja see on päris tegevus, siin pole ainult diplomaatiaküsimus, vaid siin on ka tegelik sõjaline valmisolek," selgitas välisminister.

Tsahkna rõhutas, et lääs peab andma Ukrainale selge sõnumi, kas ja millal riigil on võimalus NATO-sse saada.

"See on rahvusvahelise julgeolekupoliitika üks suuremaid väljakutseid ka Eesti diplomaatiale koos liitlastega meie regioonist, et NATO tippkohtumisel Vilniuses juulikuus antakse sõnum, et Ukrainal peab olema mingi reaalne protsess ette näha, kuidas ta hakkab liikuma NATO täisliikmesuse poole," rääkis ta.

Tsahkna ütles, et avalikku debatti sel teemal läänes praegu väga pidada ei soovita, aga Eesti ülesanne on õhutada seda läbi arutama. "See ongi meie ülesanne, kuna oleme võrdne partner NATO laua taga, et see teema oleks läbi räägitud ja minu lähema aja visiidid on ka sellega seotud."