Kabala mõisa ühes tiivas tegutseb 30 õpilasega kool, teises aga lasteaed. Kuna sügisel möödub 100 aastat koolipidamise algusest Kabala mõisa peahoones, otsustas koolipere peatrepi ja teise korruse vestibüüli korda teha.

"Paar nädalat tagasi, kui me siin ruumis sanitaarremondiga alustasime, siis juhuslikult ilmnesid väga põnevad ornamendid. Ja see käivitaski edasise uuringute protsessi," rääkis Retla-Kabala kooli direktor Jaanus Roosileht.

Nädalavahetusel käis seinamaalinguid välja puhastamas kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop oma meeskonnaga, kes leiab, et varasemaid kunstistiile matkivad maalingud kanti seintele arvatavalt 19. sajandi lõpus. Need on peaaegu tervikuna säilinud ja paistavad silma meisterliku teostusega.

"Need on suured, üle pinna raamistatud paneelid, kus raamistuse sees on trafaretne muster. Ja nende tahveldiste nurkades on päris uhked ja meisterlikult teostatud akantusmotiivid. Nad on kohe tõesti silmatorkavad oma teostuskvaliteediga," kirjeldas Hiiop.

Kuna koolil kõikide maalingute väljapuhastamiseks raha napib, jäetakse nähtavale väljapuhastatud osad. Ülejäänud seinad värvitakse üle ja jäävad paremaid aegu ootama.

1774. aastal valminud Kabala mõisa peahoone peidab muudki põnevat.

"Siin majas on väga kenasti säilinud mõisahärra töökabinet. Siin majas on mitmed originaalahjud, nii kahhel- kui ka lihtpottahjud. Siin majas on esinduslik mõisasaal ja siin majas on omal ajal olnud liftid, nii puidu- kui ka toidulift. Nii et on olnud selline päris edumeelne ja jõukas ja võimas mõis," rääkis Roosileht.

Mõistagi ei puudunud Kabala mõisahäärberist ka soe koht, kus mõisahärra jalgsi käis.