Prantsusmaa president Emmanuel Macron tahab Hiina abiga tuua Venemaa ja Ukraina läbirääkimistelaua taha, teatas Bloomberg. Macron andis allikate sõnul vastava ülesande enda välispoliitika nõunikule Emmanuel Bonnele, kes teeb võimalike kõneluste raamistiku loomisel koostööd Hiina esidiplomaadi Wang Yi-ga.

"Nagu president Xi rõhutas ei ole võlutablette kriisi lahendamiseks," kinnitas Bloombergile Hiina välisministeeriumi esindaja. Sama inimese sõnul peavad kõik osapooled suurendama usaldust, et luua tingimused rahuks ja rahukõnelusteks.

Prantsusmaa loodab, et kui kõik kulgeb hästi, siis võiksid Venemaa ja Ukraina rahukõnelused toimuda juba sel suvel. Bloomberg tõi esile, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei suutnud oma hiljutise Hiina visiidi raames veenda Hiina presidenti Xi Jinpingi suhtlema Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Ukraina ja Hiina presidendid pole alates Venemaa täieulatuslikust kallaletungist Ukrainale omavahel otse suhelnud.

Ei ole üdini selge, et kas Kiiev ja Ukraina liitlased toetavad Emmanuel Macroni rahukõneluste ettepanekut, tõi Bloomberg esile. Mitmed Ukraina toetajad on varem väljendanud tugevat skepsist relvarahu ettepanekute osas, kuna relvarahu võimaldaks praeguses olukorras Venemaal jätta enda kontrolli alla okupeeritud Ukraina alad. Samuti on mitmed riigid skeptilised Hiina vahendamise osas, kuna Hiina teatas eelmine aasta, et neil on Venemaaga piirideta sõprus. Kaks riiki on korduvalt lubanud omavahelisi sidemeid tugevdada, sh kaitsevaldkonnas.

Prantsuse presidendi kantselei allikas kinnitas Bloombergile, et Emmanuel Bonne peaks suhtlema Wang Yi-ga, kuid ei soovinud detaile avada. Samas olevat Prantsusmaa liitlasi Macroni algatusest teavitanud.

Rahukõnelused sõltuvad Ukraina kevadisest pealetungist

Võimalikud rahukõnelused sõltuvad mitmest asjaolust, sh eelkõige edukast Ukraina kevadisest suurpealetungist, mis paneks Ukraina kõnelustel paremasse positsiooni. Mõned Euroopa ametiisikud samas kardavad, et Ukraina kevadise pealetungi peale on pandud liiga suured ootused ning see ei pruugi olla nii otsustav, et Kiiev suudaks vabastada kõik okupeeritud alad. Realistlikult suudaksid Ukraina väed edeneda Lõuna-Ukrainas ligikaudu 30 kilomeetrit, mis paneks Vene logistika Ukraina suurtükitule ulatusse. See võimaldaks omakorda Ukrainal teha suurem pealetung 2024. aastal.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas laupäeval, et suhtles pool tundi Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Kaks meest arutasid Zelenski sõnul Macroni hiljutist visiiti Hiina. Samuti arutati Ukraina rahuplaani ettepanekut ning vajadust anda Ukrainale efektiivseid julgeolekutagatisi.

Kiiev tahab okupeeritud alasid tagasi, kuid Putin ei taha neist loobuda

Kiiev on korduvalt rõhutanud, et Ukraina pole valmis enda territooriumist kõneluste käigus loobuma. Sarnaselt seisukohal on mitmed Ukraina liitlased, kelle sõnul annaks praeguse rindejoone külmutamine Venemaale võimaluse enda järgmiseks agressioonisõjaks valmis seada. Samas pole ka ühtegi märki, et Venemaa president Vladimir Putin oleks loobunud oma algsetest eesmärkidest ning pole ka samuti näha, et Venemaa oleks valmis oma väed Ukrainast välja viima.

Emmanuel Macroni rahuplaani osaks on pikaajalised julgeolekutagatised Ukrainale, mis peaks asjaga kursis olevate allikate sõnul heidutama Venemaa tulevase agressiooni. Ukraina liitlased pole veel selliste tagatiste detailen avanud, kuid NATO riigid on lubanud moderniseerida Ukraina relvajõude ning viia Ukraina relvajõud NATO standardile. Samal ajal püütakse tagada Ukrainale piisav relvastus ja laskemoon.

Eraldiseisvalt kinnitas Vene presidendi esindaja Dmitri Peskov, et Kremlil pole mingit infot Emmanuel Macroni rahukõneluste plaani kohta, teatas Vene riiklik uudisteagentuur Tass. Peskovi sõnul on praegu ka veel liiga vara, et hinnata ka Brasiilia rahualgatust. Peskov samas rõhutas, et Vene Föderatsioon on valmis kuulama ainult neid ideid, mis on Moskva huvides. Ukrainska Pravda meenutas, et Kreml on varem kindlalt rõhutanud, et nad pole valmis tõmbama Vene vägesid okupeeritud aladelt välja ning Ukraina peaks Kremli sõnul leppima "uue reaalsusega" ehk Ida- ja Lõuna-Ukraina okupeerimisega Venemaa poolt.