Oluline neljapäeval, 20. aprillil kell 19.55:

- Mõkolajivi kuberneri sõnul läheneb oblasti elanike arv taas invasiooni-eelsele ajale;

- USA luuredokumentide järgi keeldus Peking andmast relvi Wagneri palgasõdurite grupeeringule, kirjutab Financial Times;

- NATO peasekretär on Kiievis, Zelenski sõnul on õige aeg kutsuda Ukraina liikmeks;

- Taani ja Hollandi ostavad ühiselt Ukrainale Leopard 2 tanke;

- Šmõhal: pea 60 riiki on valmis aitama Ukraina asulaid üles ehitada;

- Ukraina õhutõrje tulistas öösel alla 10 Vene Shahedi drooni, ööpäeva jooksul tulistas Venemaa Ukraina pihta 26 Shahedi drooni;

- NYT: paljud inimesed Ida-Ukrainas usuvad sõjast hoolimata Vene propagandat;

- Klõtško: Kiiev on jätkuvalt Venemaa sihtmärk;

- Ukraina põllumajandus on sõja tõttu kandnud üle 8 miljardi eest kahjusid;

- Zelenski: Ukraina jaoks on prioriteet riigi kaitse ja reeglitepõhine maailmakord;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 670 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi.

Lavrov kohtub ÜRO peasekretäriga

Venemaa režiimi välisminister Sergei Lavrov kohtub esmaspäeval New Yorgis ÜRO peasekretäri Antonio Guterresiga, ütles Venemaa suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzia.

Viimati kohtusid Lavrov ja Guterres mullu novembris Balil G20 tippkohtumisel, kus nad arutasid Musta mere viljalepet. Nebenzia sõnul on viljaleppe küsimus kõne all ka järgmise nädala kohtumisel.

Venemaa on alates 1. aprillist ÜRO julgeolekunõukogu eesistuja.

Kuberner: Mõkolajivi oblasti elanike arv läheneb taas invasiooni-eelsele

Peaaegu kõik Mõkolajivi oblasti elanikud, kes lahkusid pärast Venemaa täiemahulise invasiooni algust, on naasnud koju, ütles oblasti kuberner Vitali Kim neljapäeval The Kyiv Indpendenti andmetel.

Kimi sõnul elas näiteks Mõkolajivi linnas enne invasiooni umbes 460 000 inimest. Elanike arv kukkus 200 000 juurde, kuid hakkas uuesti järk-järgult kasvama, kui Ukraina väed vabastasid mullu novembris naaberoblastis Hersoni linna. Kim ütles, et mobiilioperaatoritelt saadud andmete järgi elab linnas nüüd umbes 400 000 inimest.

Mõkolajivi oblastis on veel kolm asulat Vene vägede käes.

Euroopa Liidu põhiõiguste agentuuri veebruari lõpus avaldatud küsitluse järgi tahab iga kolmas EL-i saabunud Ukraina põgenik lõpuks koju naasta. Alates Venemaa täiemahulisest invasioonist Ukrainasse mullu veebruaris on üle kaheksa miljoni Ukraina inimese mõnda Euroopa riiki põgenenud. Nendest umbes 4,8 miljonit on palunud mõnes Euroopa Liidu riigis ajutist kaitset, näitavad ÜRO põgenike agentuuri andmed.

Financial Times: USA luure andmeil keeldus Hiina Wagnerile relvi andmast

Ajaleht Financial Times kirjutab, et USA lekkinud luuredokumentide andmetel lükkas Hiina tagasi Wagneri palve anda palgasõdurite grupeeringule relvi.

Leht märkis, et Wagneri palve käesoleva aasta alguses näitab, et grupeering oli üsna kindel, et Peking on valmis Moskvale relvi andma. Samas ei ole lehe andmetel Peking relvi andnud ning ei ole ka Wagneriga kontaktis olnud.

Hiina välisminister Qin Gang on öelnud, et ei müü relvi kummalegi sõja osapoolele. Ka Ukraina võimud on öelnud, et ei ole lahinguväljalt ühtki Hiina relva leidnud.

NATO peasekretär on Kiievis, Zelenski sõnul on õige aeg kutsuda Ukraina liikmeks

NATO peasekretär Jens Stoltenberg jõudis neljapäeval külaskäigule Kiievisse ning kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Zelenski ütles ühisel pressikonverentsil, et Stoltenbergi visiit on märk NATO valmisolekust avada uus ja ambitsioonikas peatükk Ukraina ja NATO suhetes ning et ta ei näe ühtki objektiivset põhjust, miks ei võiks liikmesriigid teha poliitilise otsuse ja esitada Ukrainale kutse liitumiseks NATO-ga.

Stoltenberg ütles, et Ukrainal on õigustatud koht NATO-s ning et Ukraina NATO-liikmesus ja antavad turvagarantiid on päevakorras juulis toimuval NATO tippkohtumisel.

"Las ma ütlen selgelt: Ukraina õigustatud koht on euroatlantilises perekonnas. Ukraina õigustatud koht on NATO-s. Ja aja kuludes lubab meie tugi teha teil selle võimalikuks," lausus Stoltenberg.

Zelenski sõnul on Ukrainale tähtis teada, millal riik saab NATO liikmeks ja ta lisas, et Ukraina soovib NATO liikmesuse taotlemise ajaks alliansilt turvagarantiisid. Zelenski sõnul saab NATO tippkohtumine Vilniuses olema ajalooline. Ta märkis, et on tänulik kutse eest tippkohtumisel osaleda, kuid tähtsam on see, et Ukraina saab liitumiskutse.

Stoltenbergi kinnitas ka jätkuva sõjalist toetust Ukrainale. "NATO seisab Ukraina kõrval täna, homme ja nii kaua, kui on vaja," lausus ta.

⚡️Jens Stoltenberg arrives in Kyiv.

The NATO Secretary-General was seen by a Kyiv Independent journalist on the morning of April 20 paying tribute to fallen Ukrainian soldiers on St Michael's Square in central Kyiv. pic.twitter.com/QhY515J305

— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) April 20, 2023

Taani ja Hollandi ostavad ühiselt Ukrainale Leopard 2 tanke

Taani ja Madalmaad tarnivad ühiselt Ukrainale 14 Leopard 2 tanki 2024. aasta alguseks, teatas Taani rahvusringhääling. Taani lubas varem annetada Ukrainale kuni 100 Leopard 1 tanki. Aasta lõpuks peaks Ukrainasse jõudma vähemalt 80 Leopard 1 tanki.

Taani kaitseministri kohusetäitja Troels Lund Poulsen ütles, et pole infot, et sõda lõppeks lähitulevikus ning seetõttu peab arvestama pikaajalise konfliktiga. Hollandi meedia kohaselt ostetakse Ukrainale mõeldud Leopard 2 tankid Saksa kaitsetööstuselt ning seega ei saada kumbki riik Ukrainale enda tanke, vaid on valmis maksma nende Ukrainasse saatmise eest.

The Kyiv Independent meenutas, et Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov lubas 10. aprillil, et Taani lubatud Leopard 1 tankid jõuavad Ukrainasse suvel. Taani teatas ka 3. aprillil, et tarnib ühes Norraga Ukrainale 8000 suurtükimürsku.

Šmõhal: pea 60 riiki on valmis aitama Ukraina asulaid üles ehitada

Peaaegu 60 riiki on lubanud Ukrainat abistada sõjas kannatada saanud linnade ja külade ülesehitamisel, ütles neljapäeval Ukraina peaminister Denis Šmõhal.

Üle 300 asula on juba sõlminud lepinguid erinevate ehitusettevõtetega, lisas ta.

Kiievi Majanduskool on välja arvutanud, et Venemaa sissetungiga põhjustatud kahju on praeguseks jõudnud üle 130 miljardi euro. Alates jaanuari lõpust on kahju suuruseks kuus miljardit eurot.

Šmõhal on varem öelnud, et Ukraina vajab ainuüksi riigi territooriumi demineerimiseks 34 miljardit eurot.

Peastaap: ööpäeva jooksul tulistas Venemaa Ukraina pihta 26 Shahedi drooni

Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel tulistasid Vene väed viimase ööpäeva jooksul Ukraina pihta 26 Iraani päritolu Shahed-136 drooni, millest 21 tulistati alla. Lisaks sellele tehti kolm raketirünnakut ja 57 õhulööki. Ukraina õhuvägi teatas ööl vastu neljapäeva, et õhutõrje tulistas riigi kaguosas alla ligikaudu 10 Shahed-136/131 drooni 11-st. Venemaa ründas ka kolmapäeval Ukrainat Shahedi droonidega.

Vene vägede peamised pealetungisuunad on jätkuvalt Lõman, Bahmut, Avdijivka, Marjinka ja Šahtar. Viimase ööpäeva jooksul tõrjusid Ukraina väed 55 Vene vägede rünnakut. Kõige ägedamaid lahinguid peetakse Bahmuti ja Marjinka pärast. Samuti tegid Vene väed Šahtarski suunal Vuhledari peale ebaõnnestunud pealetungi. Praegu on ka käigus Valgevene relvajõudude igakülgne kontroll.

Lõmani suunal püüavad Vene väed enda taktikalist positsiooni parandada, tehes rünnakuid Kreminna lõunaserva ja Serebrjanski metsa aladel. Bahmutis tõrjusid Ukraina väed Vene vägede rünnaku Hromovi peale. Hromov asub Bahmuti linnas loodes. Nii Bahmut kui ka Avdijivka on jätkuvalt kolmest küljest ümber piiratud ning Vene vägede käes on enamus Bahmuti linnast.

NYT: paljud inimesed Ida-Ukrainas usuvad jätkuvalt Vene propagandat

Mitmed Ukraina rindelinnade elanikud usuvad jätkuvalt Vene propagandapunkte sõja kohta, kirjutas The New York Times. Näiteks usutakse, et nende linna pommitavad Ukraina, mitte Vene, väed. Kostajantõnivka linna politseijuht Dmõtro Kirdiapkin selgitas, et Ida-Ukraina elanikud on olnud juba pikemalt kokkupuutes Vene meedia, televisiooni ja raadioga ning Ukraina kaotas 2014. aasta infosõja.

Kuna Vene propagandapunkte levib nii palju, siis ei suuda Ukraina luure selle kõigega tegeleda ning peale venemeelse infomaterjali on ka mõned inimesed informaatorid Vene luurele. Dmõtro Kirdiapkin ütles, et tema sõnul on propaganda Vene Föderatsiooni kõige brutaalseim relv, kuid ta siiski loodab, et inimesed langevad edaspidi vähem Vene valede võrku kui näevad ise sõja sündmusi.

Ukraina sõdurid nimetavad Vene propagandat uskuvaid inimesi "ootajateks", kuna nad keelduvad rindelinnadest evakueeruma ning ootavad Vene vägede saabumist. Seda hoolimata asjaolust, et sõjategevuse tõttu on rindeasulates püsimine eluohtlik.

Klõtško: Kiiev on jätkuvalt Venemaa sihtmärk

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles intervjuus Ameerika Häälele, et Ukraina pealinn Kiiev oli ja jääb Venemaa sõjasihtmärgiks. Seetõttu tehakse mitmesuguseid ettevalmistusi Kiievi kaitsmiseks ning pealinna kaitseks on loodud detailne programm.

Ukraina põllumajandus on sõja tõttu kandnud üle 8 miljardi eest kahjusid

Kiievi majanduskooli hiljutise analüüsi kohaselt on Ukraina põllumajandus Venemaa algtatud sõja tõttu kandnud 8,7 miljardi dollari väärtuses majanduslikku kahju. Suurimat osa sellest kahjust on tekitatud Ukraina põllumajandustehnikale.

Zelenski: Ukraina jaoks on prioriteet riigi kaitse ja reeglitepõhine maailmakord

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas oma õhtuses videopöördumises, et Ukraina jaoks on välissuhtlusel prioriteet Ukraina kaitse ja reeglitepõhine maailmakord. Zelenski tegi oma pöördumise rongis olles teel tagasi tööreisilt Volõõnia oblastisse Ukraina lääneosas.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 670 sõdurit ja kuus suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 184 420 (võrdlus eelmise päevaga + 670);

- tankid 3667 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 7120 (+10);

- lennukid 308 (+0);

- kopterid 293 (+0);

- suurtükisüsteemid 2825 (+6);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 539 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 285 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 2386 (+10);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5707 (+15);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 332 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, et millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.