Kanada peaminister Justin Trudeau ütles privaatselt NATO ametnikele, et Kanada ei kavatse kunagi kulutada kahte protsenti riigikaitsele, teatas The Washington Post lekkinud Pentagoni luureandmetele tuginedes. Lekkinud dokumendi hinnangul kahjustavad Kanada sõjalised puudused sidemeid julgeolekupartnerite ja liitlastega. NATO hinnangul kulutab Kanada riigikaitsele ligikaudu 1,29 protsenti SKP-st.

Dokumendis hinnatakse, et tulenevalt püsivatest puudujääkidest Kanada relvajõudude suutlikkuses ei suuda Kanada viia läbi suuremat operatsiooni, kui samal ajal on vaja juhtida NATO lahingruppi Lätis ning abistada Ukrainat. See olukord ei muutu tõenäoliselt niipea, kui just ei toimu muutust Kanada avalikus arvamuses.

Kanada ja Ameerika Ühendriigid haldavad ühiselt Põhja-Ameerika õhukaitse väejuhatust (NORAD) ning Washington on Ottawat pikalt survestanud oma kaitsekulutusi tõstma ning samuti tahab USA, et Kanada uuendaks oma sõjalist suutlikkust ja taristut Arktikas. Nii Venemaa kui ka Hiina on Arktika piirkonna vastu tundmas üha suuremat huvi.

Dokumendis oli kirjas, et ka Saksamaa tunneb muret, kas Kanada relvajõud suudavad jätkuvalt abistada Ukrainat ning hoida kinni NATO kokkulepetest. Samuti oli Kanadas pettunud Türgi, kuna Kanada relvajõud keeldusid Türgit tabanud maavärina tarbeks humanitaarabi tarnima. Lisaks sellele on frustratsiooni väljendanud Haiti, kuna Ottawa ei taha võtta Haiti julgeoleku tarbeks mitmeriigilise missiooni juhtrolli.

Mõned NATO liikmesriigid on ka mures, kuna Kanada pole suurendanud oma Lätis asuvat väekontingenti ja seda hoolimata asjaolust, et Kanada valitsus on seda lubanud teha.

Endine Kanada suursaadik NATO-s Kerry Buck selgitas, et Kanada on pikalt toetunud USA julgeolekuvihmavarjule. Bucki sõnul on Kanada diplomaadid ning kaitsevaldkonna ametnikud väga teadlikud, et sõjalistel puudujääkidel on mõju Kanada rahvusvahelisele mainele. Samas pole selge, kas see teadmine muudab ka valitsuse vastavaid samme. Buck rõhutas, et Kanada riigikaitse ja piirijulgeolek on juba pikemalt olnud alainvesteeritud ning seda läbi mitme valitsuse.

The Washington Post tõi esile, et lekkinud dokument viitas sündmustele, mis toimusid veebruaris. Kanada peaminister Justin Trudeau ja USA president Joe Biden arutasid kaitsekulutusi ja NORAD-i moderniseerimist kohtumisel Ottawas märtsis.

Kanada on alates 2022. aasta veebruarist andnud Ukrainale miljardi USA dollari väärtuses sõjalist abi, sh soomukeid, laskemoona ja USA päritolu maa-õhk tüüpi rakette ning kaheksa Saksa päritolu Leopard 2 tanki. Kanada relvajõud on ka õpetanud välja rohkem kui 36 000 Ukraina sõdurit ja julgeolekutöötajat alates 2015. aastat. Kanada on üks NATO kaitsealliansi asutajariikidest koos Ameerika Ühendriikide ning mitmete Lääne-Euroopa riikidega.