Eesti saadab Ukrainale 155mm suurtüki laskemoona
Valitsus toetas neljapäeval oma esimesel kabinetinõupidamisel kaitseminister Hanno Pevkuri otsust saata Ukrainale hädavajalikku suurtüki laskemoona, mis on osa Eesti algatatud Euroopa Liidu kokkuleppest saata Ukrainale miljon mürsku.
Lisaks annetab Eesti Ukraina relvajõududele öövaatlusseadmeid ja käsitulirelvade laskemoona.
Reedel toimub järgmine Ukraina liitlasriikide Ramsteini formaadis kohtumine.
Mürsud on Eesti panus enda algatatud Euroopa Liidu kokkuleppesse saata Ukrainale ühiselt miljoni mürsku. "Kohtun homme Ramsteinis ka Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikoviga, kellega arutame, kuidas ja mida veel Eesti Ukraina abistamiseks teha saab," märkis Pevkur.
Samas ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid endiselt suutnud kokku leppida ühises laskemoonahankes Ukraina jaoks. Vaidluskohaks on, kas tellimused peaks minema ainult ettevõtetele majandusbloki sees.
Prantsusmaa tahab, et laskemoonatellimused oleksid suunatud eelkõige majandusbloki sees asuvatele moonatootjatele, vahendas väljaanne Politico.
Euroopa Liidu liikmesriikide juhid on ühishanke skeemi põhimõtted heaks kiitnud.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul tähendab vaidlus, et esmaspäevaseks välisministrite kohtumiseks ei pruugi osalised kokkuleppele jõuda.
"See, et Euroopas suudeti kokku leppida Eesti initsiatiivil anda Ukrainale 12 kuu jooksul miljon suurtükimürsku on iseenesest suur saavutus. Aga oli arvata, et selle tehniline pool hakkab takerduma, kuna otsustusmehhanism on keeruline," kommenteeris Tsahkna.
Tsahkna märkis, et esmaspäeval toimub Euroopa välisministrite kokkusaamine.
"See on üks teema, mida Eesti tõstatab, et me peame liikuma edasi hankeprotsessiga ja samaoodi me peame julgustama ka liikmesriike ise rohkem panustama, et Ukrainlased saaksid need mürsud kätte. See on ülioluline, et Ukraina suudaks vastu panna Vene agressioonile," rääkis Tsahkna.
Kaitseministeerium teatas pressiteates, et koos õhutõrjega on suurtüki laskemoon hetkel kõige kriitilisem Ukraina sõjaline vajadus võitluses agressori vastu.
Ukrainal kulub iga kuu umbes 60 000-210 000 suurtüki mürsku, samas kui Venemaa Föderatsioon kasutab iga kuu 600 000 - 1.8 miljonit mürsku.
Eesti tegi selle Ukraina kriitilise võimepuudujäägi leevendamiseks veebruaris toimunud Euroopa Ülemkogul Euroopa Liidu liikmesriikidele ettepaneku soetada ühiselt Ukraina abistamiseks vähemalt üks miljon 155 mm kaliibriga mürsku.
20. märtsil toimunud Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite kohtumisel lepiti kokku ühises eesmärgis tarnida Ukrainale 12 kuu jooksul ehk 20. märtsiks 2024 üks miljon suurtükimoona. Selle eesmärgi kinnitasid üle riigipead ja valitsusjuhid 24. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogul.
Toimetaja: Aleksander Krjukov