Komisjoni otsus aitab ellu viia Euroopa Nõukogu 20. märtsi kokkulepet toimetada Ukrainasse kiiresti laskemoona ja rakette ning aidata liikmesriikidel oma varusid uuesti täita. Algatuse kiitsid liikmesriikide liidrid heaks 23. märtsi ülemkogul.

"Eesti esitas juba veebruaris Euroopa Liidus ettepaneku teha kõik selleks, et anda Ukrainale seda, mida neil kõige rohkem vaja on ehk laskemoona. See, mis ülemkogul märtsis kokku lepiti, on, et me anname aasta jooksul Ukrainale miljon mürsku. Praegu neid miljonit mürsku kõiki veel olemas ei ole," selgitas kolmapäevase otsuse tagamaid Euroopa Komisjoni Eesti-esinduse juht Vivian Loonela.

Tema sõnul jaguneb nn miljoni mürsu algatus kolmeks. Esmalt lubasid liikmesriigid tarnida oma olemasolevatest varudest Ukrainale veel nii palju laskemoona kui võimalik. Seda rahastatakse Euroopa rahurahastust, mida suurendati veel miljardi euro võrra.

Teiseks peavad liikmesriigid kokku leppima laskemoona ühishankes Ukrainale. Selle üle vaidlus veel praegu käib, kas hankida seda ainult Euroopast või ka mujalt, aga õige pea on ka siin oodata kokkulepet, rääkis Loonela. Ka selleks eraldas EL miljard eurot.

Kolmapäevane algatus suurendab tootmisvõimet

"Aga täna tuli Euroopa Komisjon välja selle ettepanekuga, kuidas me saame suurendada ja kiirendada laskemoona tööstuslikku tootmist Euroopas," jätkas komisjoni esindaja Loonela. Tema sõnul on Euroopa Komisjoni tööstusvolinik Thierry Breton tuvastanud oma ringkäigul mööda Euroopa relvatööstusi kaks peamist probleemi.

"Üks on see, kuidas saada rohkem rahastust – praegu on olukord, kus relvatööstustele antavad laenud ei ole kõige paremate tingimustega. Tänane ettepanek aitabki anda relvatööstustele paremat rahastust, parematel tingimustel laenu, et nad saaksid oma tootlikkust suurendada. Ettepaneku teine pool puudutab seda, kuidas rahastada Euroopa Liidu poolt otse seda tootmisprotsessi, et toodetaks rohkem laskemoona ja püssirohtu," selgitas Loonela.

Kolmapäeval tegigi Euroopa Komisjon ettepaneku eraldada selleks EL-i eelarvest 500 miljonit eurot, millega saaks kolmanda osa miljoni mürsu algatusest täidetud, märkis Loonela.

"See kõik on selleks, et anda Ukrainale seda, mis neil vaja on – me kõik ootame Ukraina edu lahinguväljal selles sõjas. Neil on selleks vaja varustust, seda on nad EL-i ja NATO riikidelt saanud. Aga neil on vaja ka suures koguses laskemoona ja selleks oligi Eesti ettepanek miljoni mürsu andmiseks ja nüüd on see erinevate kanalite kaudu jõudnud sinnani, et me võime olla kindlad, et Ukraina selle kõik ka kätte saab aasta jooksul," lõpetas Loonela.

Sama märkis pressiteate vahendusel ka komisjoni siseturuvolinik Breton: "Ilmselgelt on praegu keskne küsimus Ukraina varustamine laskemoona ja rakettidega. Võib üsna selgelt öelda, et konflikt [Ukrainas] on pannud meie võime [relvastust] tööstuslikult toota surve alla." Tema sõnul tuleb tootmist suurendada ka sel eesmärgil, et uuesti taastada Ukraina sõja tõttu tühjenenud laod Euroopa riikides.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lisas, et algatus on oluline osa Euroopa strateegilisest võimest kaitsta oma huve ja väärtusi ning aidata säilitada rahu kontinendil. "Ukraina osutab Venemaale kangelaslikku vastupanu. Me peame oma lubadust toetada Ukrainat ja selle rahvast nii kaua kui vaja. Kuid Ukraina vaprad sõdurid vajavad oma riigi kaitsmiseks piisavalt sõjalist varustust," selgitas von der Leyen relvatarnete suurendamise vajadust.

Raha eraldamise kõrval nähakse ette ka ümberkorraldusi

Euroopa Komisjoni määruse ettepanek hõlmab raha eraldamist kaitsevaldkonna kaupade tööstusliku tootmise võimekuse suurendamiseks, mehhanismi tarneahelate kitsaskohtade kaardistamiseks, jälgimiseks ja paremaks prognoosimiseks ning ajutist õigusraamistikku laskemoonatarnete nappuse vähendamiseks. Selleks eraldatav 500 miljonit eurot tuleb erinevate vahendite, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi ja tulevase kaitsetööstust tugevdava vahendi (EDIRPA) rahade ümberpaigutamisest.

Määrus sisaldab ka samme laskemoona ja rakettide, sealhulgas nende sisendtoodete tööstuslikku tootmise kiirendamiseks EL-is. Raha antakse toetustena eri liiki meetmetele, mis aitavad suurendada Euroopa kaitsetööstuse tootmisvõimsust ja kõrvaldada kitsaskohti.

Lisaks hõlbustab seadus EL-i ettevõtete juurdepääsu rahalistele vahenditele laskemoona ja rakettide tootmise valdkonnas.   

Varustuskindluse tagamiseks tegi komisjon ka ettepaneku kohustada asjaomaseid Euroopa ettevõtteid täitma prioriteetseid tellimusi, kui liikmesriik seda taotleb, muuta riiklikud haldusprotsessid kiiremaks ning kiirendada ühishankeid ja varuosade vedu, mis vabastatakse eelneva loa nõudest Euroopa Liidus.

Euroopa Komisjon loodab määrus vastuvõtmist juba enne suve, et EL-i kaitsetööstus saaks hakata toetuse abil laskemoona ja rakettide tootmise võimsust suurendama. Õigusakti kohaldamine lõpetatakse 2025. aasta keskel.