Rain Palmiste: leiva ja saia hinnatõusu põhjustest

Rain Palmiste
Rain Palmiste Autor/allikas: Erakogu

Toidukorv on aastaga kallinenud keskmiselt 20 protsenti. Toidugrupiti on hinnatõus erinev, aga vägagi tuntav leiva-saia puhul. Aastaga on saia kilohind tõusnud 59 ja leiva kilohind 37 protsenti. Rain Palmiste kirjutab, mis on hüppelise hinnatõusu taga ja kuidas on sellele reageerinud tarbija.

Pagaritoodete, sealhulgas külmutatud pagaritoodete hinnatõusu taga on energiahinnad ja sõda Ukrainas. Pole saladus, et 2022. aastal energiahinnad märkimisväärselt tõusid.

Pagaritööstuses tuleb leiva-saia küpsetamiseks viia ahju temperatuur üsna kõrgele. Samal ajal toodetakse ka külmutatud pagaritooteid ja seal läheb vaja kahte protsessi: kõigepealt tuleb viia eelküpsetatud või valmis küpsetatud toodete küpsetamiseks temperatuur üles ja siis omakorda peale jahtumist viia šokikülmutusega temperatuur -32 kraadini. Peale seda veel ladustamine temperatuuril -18 kraadi. Pagaritööstus on paraku energiamahukas tööstus ja energia hind avaldab omakorda mõju poelettidele jõudvate toodete hinnale.

Teine asjaolu, mis saia-leiva hinda kõigutab, on tooraine hind. Sõda Ukrainas on vilja hinda märgatavalt tõstnud. Vilja on vaja nii jahu tootmiseks, loomasööda jaoks kui ka munade saamiseks, teisisõnu mõjutab see kogu pagaritoodete tootmist. Pagaritoodete äris on oluline ka piima, suhkru ja paljude teiste toodete hind.

Vahepeal ei olnud tooraine hind pagaritööstusele määrav, sisse tuli osta n-ö selle hinnaga, mis parasjagu oli, et ei tekiks tarnes katkestusi. Usun, et kõikide pagaritööstuste ostuosakondade töötajatel olid eelmisel aastal juuksed püsti. Olukord oli Ukraina sõja tõttu kohati väga kriitiline. Tooraine hinnad on praegu siiski stabiliseerunud, osa hindu langes ja osa tõusis. Nüüdseks on näiteks piima hind pisut langenud, kuid suhkru hind kahekordistunud.

Kuidas on leiva-saia hüppelisele hinnatõusule reageerinud tarbija? Näen, et tarbija reageerib hinnatõusule.

Esimene tähelepanek: kampaaniatoodete osakaal on märgatavalt tõusnud. Kui enne ostsid tarbijad umbes kolmandiku kampaaniahindadega, siis nüüd räägime poolest toodangust, mis müüakse sooduskampaaniaga. Inimene otsib üha sagedamini poest soodsamat toodet või lemmiktoodet soodusmüügi ajal.

Teine tähelepanek: inimesed võtavad toidupoes küpsetusletist moosipalli kodus kohvi kõrvale nautimiseks. Kohvikus kümmet eurot kohvi ja saiakese eest enam ei jaksa maksta, aga pagaritoodetest ei taheta ka loobuda. Seega, korrigeeritakse seniseid valikuid.

Tarbijakäitumine on hinnatõusuga küll muutunud, aga leivast-saiast meie inimene ei loobu. Kui uuringufirmad tarbijaid küsitlevad, siis vastatakse, et tahetakse vähem pärmi ja nisujahu ning rohkem teravilja. Kui aga vaadata, mida lõpuks ostetakse, siis valge saia osakaal on küll tasapisi vähenenud, kuid mitte mahus, mis alternatiivid ostukorvis märgatavalt esile tõstaksid.

Ei saa ka välistada, et majanduslikult keerulises olukorras, kus inimestel on üha raskem toime tulla, valge saia tarbimine taas kasvab, sest alternatiivid on üldjuhul kallimad.

Müügikoguste kukkumist ma pagaritööstuse vaates otseselt ei näe, meie müüme Eestis aasta võrdluses 20 protsenti rohkem. Iseasi on energia ja toorainete hinna valguses kasum ja tooraine hind ei lange ilmselt kunagi tagasi sellele tasemele, kus see oli. Vilja kasvatamiseks vajaminevate sisendite, näiteks mootorikütus ja väetised, hinnad on kasvanud ja märgatavalt. Eelmine aasta oli pagaritööstuse jaoks raske, oldi kas nullis või õrnas miinuses, mingil määral kasumis olemisest saame rääkida edaspidi.

Uue valitsuse maksuotsuste puhul mõjutab pagaritööstust ja tarbijat kindlasti käibemaksumäära tõus seniselt 20 protsendilt 22 protsendile. Selliste otsustega läheb toit tavaliselt kallimaks. Kui vaadata pagaritööstuse kasumimarginaale, siis on need kahe-kolme protsendi juures, ja mõnel turuosalisel viimased aastad ka negatiivsed. Tootjatel pole kasumiaruandes lihtsalt ruumi toote müügihinna alandamiseks, et käibemaksu kasv ei tõstaks toote letihinda. Lisaks suurendab üleüldine käibemaksu kasv ka töötajate palgaootusi, mis omakorda vähendab võimalusi toodete hinda alandada.

Eeltoodu valguses ei ole realistlik oodata lähiajal leiva-saia ega teiste toiduainete hinna langust või naasmist aasta või kahe tagusele tasemele. Meeletut ja jätkuvat pagaritoodete hinnatõusu ma muidugi ka ei näe. Pigem on tipp käes ja hinnad stabiliseeruvad või tõusevad tarbija jaoks õige pisut seoses uue valitsuse tehtavate maksumuudatusega.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: