Eelnõu kohaselt vähendatakse lasterikka pere toetusi 200 euro võrra ja loobutakse nende indekseerimisest. Lõpetatakse ka lasterikka pere toetusest sujuva väljumise skeem.

Muudatused puudutavad ainult lasterikaste perede toetusi, 1. jaanuarist kehtima hakanud esimese ja teise lapse toetuse tõus jääb püsima.

Alates järgmise aasta 1. jaanuarist on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuue lapse puhul 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Samal ajal suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus.

Alates selle aasta 1. juulist tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni.

Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust kahe kolmandiku ulatuses, sätestatakse muudatusega kohanemiseks kuuekuuline üleminekuperiood ehk neile jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni selle aasta lõpuni. Peredele, kellel oleks lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei jätkata.

Lasterikka pere toetuse vähenemine, toetuse indekseerimisest loobumine ning lasterikka pere toetuse sujuva lõppemise kehtetuks tunnistamine toob riigieelarvele kokkuhoidu sel aastal 5,1 miljonit eurot ning 2027. aastaks 151,8 miljonit eurot.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti eelmise aasta jooksul elatisabi 6160 lapse eest, see tähendab ligi kahele protsendile Eesti lastele.

Tänavuse aasta 31. märtsi seisuga maksti lasterikka pere toetust 24 846 perele, nendest 24 717 on pered, kus kasvab kolm kuni kuus last, ning 129 pered, kus kasvab seitse ja enam last.

Kokku kasvab lasterikastes peredes 80 739 last, mis moodustab 29 protsenti kõigist lapsetoetust saavatest lastest.