Suhkru hind on juba pikemat aega olnud üks hinnatõusuliidreid, samuti on aastaga hüppeliselt kallinenud koor ning nii elektri kui gaasi hind lõid viimasel sügistalvel rekordeid. Just need komponendid moodustavad aga jäätise hinnast suurima osa.

Balbiino turundusjuht Anne Tääkre ütles ERR-ile, et jäätise omahind sõltub väga palju toorainest. Nemad tõstsid hinda viimati aasta algul ja rohkem hinnatõuse praegu ei plaani. Kui palju hind täpselt tõusis, on Tääkre sõnul raske öelda, sest see oli sortide lõikes erinev.

Hinnatõusul on otsene mõju tarbijate käitumisele: jäätiseturu maht liitrites on langenud.

"Kindlasti keegi jätab jäätise ostmata ja väga paljud on hakanud rohkem vaatama ka seda kollast silti ehk ostma kampaaniatooteid," tõdes ta.

Balbiino ei ole turundusjuhi kinnitusel hinna vähendamiseks teinud tootepakendeid väiksemaks ning kaalutud pole ka retseptide muutmist, sest paljud neist on juba tarbijale hästi tuttavad.

Ka La Muu müügimahud on viimase poole aasta jooksul langenud. Ettevõtte tegevjuht Rasmus Rask ütles, et kui poes on ostukorv juba 20–30 eurot kallim kui varem, siis jäätis on toode, mille ostu võivad paljud inimesed ära jätta.

"Inimesed tõenäoliselt valivad, mida ostavad ja teevad vähem oste, et ennast lihtsalt premeerida või midagi erilist osta. On ju teisi maiustusi ka, mis on odavamad," nentis ta.

Raski sõnul jõudis La Muu viimane hinnatõus poelettidele mullu novembris, kuid koonusjäätiste hindu selle käigus ei tõstetud, need on püsinud samal tasemel juba eelmisest kevadest. 

"Ausalt öeldes on vahvlijäätise hind isegi odavam kui meie varasematel jäätistel, aga seal on ka kogus väiksem. Pooleliitriste perepakkide hinda pidime tõesti tõstma," ütles ta.

Rask lisas, et toorainete hinnatõus on olnud protsentuaalselt suurem kui see, mille jäätisetootja on tarbijatele hinnas edasi andnud.

"Kui meie tõstsime hinda keskmiselt umbes kaheksa-üheksa protsenti tootekategoorias, siis eelmisel aastal oli toorainete hinnakasv suurusjärgus 20 protsenti. Väiketootjatele avaldabki see eelkõige mõju toote kasumlikkuses ja kui siia juurde tuua veel need kasvanud energiakulud ja päris tugev palgasurve, siis on see kindlasti seadnud meid keerulisse olukorda," tõdes ta.

Rask oletas, et La Muu ei erine teistest toidutööstuse ettevõtetest, kes praegu stabiliseerumist ootavad. Olukord tervikuna paneb tema sõnul mõtlema, millise tootmismudeliga on üldse praegu võimalik jäätist kasumlikult toota.

"Nii nagu iga ettevõte, otsid kulude vähendamise võimalusi iga kivi alt ja teiselt poolt loodad, et ajad lähevad paremaks. Samuti tegeled tootearendusega, et uued tooted võiksid olla oma kulustruktuurilt sellised, et nad oleksid rohkem kasumlikud. Me tegeleme kindlasti arendustegevusega edasi ja nii sellel suvel kui ka järgmisel sügisel tahame tuua turule mõned uued formaadid, mis võiksid olla uuenduslikud ja meile uut energiat ja kasvu anda," lausus ta. "See olukord on päris ärevakstegev."

Turul võidab see, kelle tootmine on automatiseeritud

Eesti suurima jäätisetootja Premia juht Aivar Aus ütles, et jäätise hinda tõstsid nad mullu kahel korral, aprillis ja septembris ning poodidesse jõudis hinnatõus mõni kuu hiljem. Rohkem ta vajadust hindu tõsta ei näe.

"Tean, et konkurendid tõstsid veel aasta alguses korra hinda, nii et kui lähete poodi ja vaatate liitrihinda, siis on meeletud vahed tekkinud," lausus ta. "Oleme väga tänulikud, et nad seda tegid. Meile see ei sobi, miks peaks, kui kõik asjad on stabiliseerunud."

Ausi sõnul on nende tootmine väga efektiivne ja toorainete ostmiseks on sõlmitud väga head lepingud.

"Meil on see eelis, et Baltikumis on teine toomine grupis veel Lätis, saame kamba peale osta suhkrut ja kõike muud. Nii et hind on tõusnud, aga on veidi odavam kui teistel. Pluss automatiseerimine, digitaliseerimine – ei ole enam nii palju inimesi tarvis kui aastaid tagasi," loetles ta ja lisas, et Premial on ka pikaajalised energialepingud.

Ausi sõnul on Premia koonusjäätiste müük tõusnud kaks aastat järjest ja märkis, et nende koonus on 200-milliliitrine, samas kui konkurendid müüvad sedalaadi jäätisi väiksemas pakis. Samas tõdes ka Aus, et kliendid vaatavad üha enam kampaaniatoodete poole ja need moodustavad müügist 45–50 protsenti.

"Kampaaniat teevad kõik, need on juba pool käibest. Tarbija vaatab hinda," lausus ta.

Viimase paari aasta soojad suved on jäätisemüüjatele tähendanud nii head müüki, et Aus nimetas seda pigem jagamiseks – põhiaur läheb logistikale, et suuta jäätist piisavalt palju igale poole laiali saata. Samas on Premia ajaloos olnud ka selline suvi, kus tehas nädal aega seisis, sest pikk vihmaperiood kahandas jäätisemüüki.

"Turul võidab see, kelle tootmine on automatiseeritud ja aasta lõpuni paigas, et jõuad vajadusel teha öösel, saad ühe liini juurde teha," selgitas Aus. "Raha tegemine käib maist augusti lõpuni."

Balbiino turundusjuhi sõnul vaadatakse soojal suvel vähem rahakotti ja jäätisemüügi edu aluseks on seega soe ilm ja hea sortiment. Samas kinnitasid tootjad, et juba praeguste esimeste soojemate ilmadega on hakatud jäätist rohkem ostma.

Balbiino toodab ka tänavust laulu- ja tantsupeojäätist ning lisaks sellele on nende uute toodete seas koostöös Terega toodetav kohukesejäätis ja Vanilla Ninja tootesarja lisanduv karamellijäätis. Suurim bränd Balbiino portfellis on Onu Eskimo sari ja sinnagi lisandub kolm uut maitset.

Premial on tänavu tootevalikusse lisandunud kümme uut jäätist, muu hulgas kaks koonusjäätist ja üks uus Väikse Tomi küpsik.

La Muu tõi tänavu tagasi vahepeal tootmisest maha võetud Stracciatella jäätise ja lisaks tulevad mai keskel lettidele kolme sorti mahlapulgad, mis koosnevad ainult kolmest-neljast komponendist ja on mõeldud ennekõike lastele.

Kõigi tootjate müüdavaimad jäätisesordid on klassikalised maitsed – Premial Regati ja Balbiinol Vanilla Ninja jäätis, La Muul aga karamelli-meresoolajäätis, kondenspiimajäätis ja vanillijäätise koonus.