Elmar Vaher ütles "Pealtnägijale", et tegemist on pikka aega väldanud asutustevahelise juriidilise vaidlusega. Miks see ei ole teie sõnul nii?

Meie arusaam sellest asjast on selline, et kui probleem sai teatavaks kaitsepolitseiametile, siis nad teavitasid PPA-d võimalikust tulevikus toime pandavast kuriteost seoses näilise ametisse võtmisega ja roteerimisega. Ja PPA vastas sellele, et probleemi ei ole ja mingisugust pikemat vaidlust asutuste vahel toimunud ei ole.

Elmar Vaher seostab kogu seda teemat "Tagasiotsitava" kampaaniaga 2019. aastal, kui värvati tagasi endiseid politseinikke just selle argumendiga, et pärast 1. jaanuari 2020 enam eripensioni ei saa. Kas teie vaade on teistsugune?

Selles kampaanias ei ole ju mitte midagi halba. Kui seadusandja on ette näinud mingisugusteks ametikohtadeks sooduspensionid või eripensionid, siis sellise arvestusega inimese tööle kutsumine isegi veidi aega enne sellise võimaluse ära kadumist – ega selles ei ole mitte midagi valet ja ebaausat. Nii et selles me mingit probleemi ei näe.

Selle kampaania käigus värvati tagasi 61 endist politseinikku, aga lisaks oli veel viis inimest, kes palgati, aga roteeriti kohe tagasi eelmisele töökohale, üks neist oli Eerik Heldna. Miks tekkis probleem ainult Heldnaga?

Probleem on tegelikult kõikide nendega. Aga miks on praegu kriminaalmenetlus Eerik Heldna suhtes käimas, siis kuriteona kvalifitseerus see käitumine kõik alles pärast seda, kui näiliselt loodud teenistussuhte ja teenistusstaaži jätkumise järel Eerik Heldna läks ja taotles endale eripensioni.   

Vaher ja teised asjasse puutuvad kirjeldavad, et pärast seda, kui teema tõusetus, käidi ja konsulteeriti nii nende asjasse puutuvate jõuasutuste juristidega, käidi siseministeeriumis seda arutamas ja käidi ka riigiprokuratuuris küsimas nõu, et kas see on okei. Ja öeldi – pole probleemi!

Esiteks, ametlikult ei ole prokuratuurilt keegi üldse mingit seisukohta küsinud. Ja teiseks, tuleb välja, et inimeste vahel on mingeid vestlusi olnud, aga kindlasti mitte selle kohta, kas kellelegi näilise teenistusstaaži tekitamine on okei või mitte. Küsitud on abstraktselt, kas roteerimine kui selline on aktsepteeritav personalipoliitika või mitte. Ja selliselt abstraktselt, mittetäieliku informatsiooni põhjal on prokuratuurist ka mõned kolleegid nendel teemadel arutanud.  

Enne seda, kui mindi SKA-le neid dokumente esitama, et mul on olemas piisav staaž, ma soovin saada pensioni – ei olnud veel kuritegu ennast toime panema asutud. Ehk küll selleks olid tehtud ettevalmistatud.   

Kui need neli ülejäänud luurajat läheksid praegu küsima seda pensioni, siis neid potentsiaalselt ootaks ees samuti kriminaalmenetlus?

(Noogutab) Selle info põhjal, mis mul nende juhtumite kohta täna olemas on, oleks nad suhteliselt sarnases olukorras nagu Eerik Heldna praegu.   

Milles see näilisus teie vaates ikkagi seisnes?

Näilisus seisnes selles, et Eerik Heldna, olles lahkunud kaitsepolitsei teenistusest, läks tööle erasektorisse, hiljem kaitseväkke ja siis ühel hetkel vormistati ta tööle PPA-sse. Aga tegelikult mingisugust teenistussuhet ei järgnenud, vaid toimus lihtsalt paberi vormistamine. Inimene töötas mujal ja jätkas töötamist mujal.  

Kas siin ei ole õigustus või nemad vähemasti selgitavad seda niiviisi, et meil oli kokkulepe, et vormistame su täna tööle, roteerime su kohe tagasi, teed oma asjad ära, mis pooleli jäid ja siis tuled PPA-sse tagasi. Kas selline kombinatsioon ei ole teie vaatest õigustatud?

See ei saa olla õigustus, sest n-ö teenistussuhted või töösuhted on mingisugused asjad, mis reaalselt peaksid eksisteerima, olemas olema. Mis on siis selle asja mõte? Või mis see point siin on? Kui lihtsalt tekitatakse staaži kulgemine, aga tegelikku teenistussuhet üldse aset ei leia.  

Nemad ütlevad, et mõte on siduda inimene enda organisatsiooniga. See on lubadus, et ta tuleb tagasi mõne aja pärast?

Jah. Esiteks see väide omakorda vajab kontrollimist ja tõestamist ja teiseks niisugusel põhjusel, sellisel viisil kellelegi n-ö staaži kulgema panek, et paneme sind kohe ette varusse ära, aga tegelikku suhet meie vahel ei teki, see ei ole aktsepteeritav.  

Ehk lihtsamini öeldes, jutt rotatsioonist nende härrade puhul, see on suitsukate.

Jah, rotatsioonist rääkimine on siin kahtlemata suitsukate, sest roteerida saab kedagi, kes sinu juures reaalselt töötab. Ja see on praktika, mida tehakse Eesti avalikus teenistuses ja nii justiitsis kui ka jõuametites väga palju. See on täiesti normaalne.  

Ajakirjanduses on spekuleeritud, et see kõik on ikkagi kuidagi kaitsepolitsei ja Eerik Heldna vaheline kanakitkumine. Kas teie saate olla kindel, et prokuratuuri ei ole kaasatud mingisugusesse ärapanemisse nende organisatsioonide või isikute vahel?

Meie räägime faktidest ja faktid on tegelikult selles asjas juba tõesti päris palju avalikku käsitlemist leidnud. Nii et eks igaüks võib selle põhjal ise otsustada, kuidas talle tundub. Et kas siin saab olla tegemist mingisuguse n-ö ärapanemise või mingisuguse skeemiga või on reaalselt aset leidnud teatud toimingud, mis ei ole õiguspärased.

Kas ei olnuks ikkagi mingit teist meetodit selle probleemi või vaidluse lahendamiseks kui kriminaalmenetlus, inimeste kinnipidamine?

Ma olen raskes olukorras sellele vastates, sest prokuratuur sai sellest teemast teadlikuks eelmise aasta sügisel, kui meile laekusid materjalid, mille põhjal tuli langetada otsus, kas on alust algatada kriminaalmenetlus või mitte. See, mis on toimunud varem, eriti mis on toimunud enne seda, kui see kuritegu toime pandi seoses pensioni välja petmisega, mis on praegu kahtlustuse sisu, siis selle kohta meil info puudub. Me ei olnud selles väidetavas aruteluringis või me ei ole see organisatsioon, kellega oleks saanud seda kuidagi teisiti ära klattida.  

No ma küsiksin retooriliselt vastu – aga mis siis, kui prokuratuur peab kedagi seadusest kõrgemaks ja eriliste teenete või kamraadluse või omavahelise tiheda koostöö tõttu otsustab, et me pigistame silma kinni. Missuguse näoga vaataks Eesti ühiskond sellisele prokuratuurile otsa?   

Heldna läks seda pensioni vormistama mais 2022. Teie just ütlesite, et info prokuratuuri võimalikust kuriteost jõudis sügisel 2022, avalikud toimingud tehti märtsis 2023. Spekuleeritakse, et selle ajastuse päästik oli see, et Heldna taheti lähetada Ukrainasse politsei sideohvitseriks.

No spekulatsioone on olnud ka teisi ja spekulatsioonid nad ongi. See, millal nüüd avalikud menetlustoimingud tehti, sõltus eeskätt ikkagi sellest, millal prokuratuur ja kaitsepolitseiamet olid valmis neid toiminguid tegema ja millal oli piisavalt informatsiooni läbi töötatud selleks, et oleks meil võimalik need järgmised sammud astuda. Ja mitte mingisugustest muudest hämaratest kaalutlustest lähtuvalt.   

Läbiotsimised ja avalikud menetlustoimingud leidsid aset kuu tagasi. Kas te tänaseks teate rohkem ja mis annab teile siseveendumust, et nende tegevus oli ikkagi pahauskne?

Meie kindlus selle menetluse alustamise osas ei ole ka täna kuidagi võnkuma löönud. Ma ütleks, vastupidi. Me oleme endiselt veendunud, et me paraku uurime õiget asja. Kogu see juhtum on erakordselt kahetsusväärne ja emotsionaalselt rusuv, ma arvan, nii politseiorganisatsioonile kui ka prokuratuurile. Aga meie ei saa valida, vaid meie peame lähtuma seadusest.