Kahe aasta eest sattusid uurimise alla kolm kõrget politseinikku: Eerik Heldna, Aivar Alavere ja Elmar Vaher. Süüdistuse kohaselt leppis Heldna 2019. aasta veebruaris toonase politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheriga kokku, et ta vormistatakse politseiametisse tööle ja lähetatakse samal päeval tagasi kaitseväe luurekeskuse ametikohale, kus Heldna juba töötas. Süüdistuse kohaselt teadsid nii Heldna, Vaher kui ka toonane keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere, et teenistusse vormistamist oli vaja selleks, et Heldnal tekiks võimalus tulevikus saada nn politseipensioneid.

Nüüd mõistis Harju maakohus endised politseinikud õigeks, selgitades, et ei ole rikutud avaliku teenistuse seadust ega ka PPA seadusest tulenevaid rotatsioonieeldusi.

Helda sõnul on kohtuasi tekitanud talle mainekahju.

"Politseiametnikule, ohvitserile see on mainekahju. See on väga oluline rünnak ja selline asi ei tohiks jääda väga selge vastuseta, miks keegi on sellise asja otsustanud korraldada. Aga eks neid vastuseid hakkame nüüd otsima," ütles ta.

Heldna sõnul on kohtuasi oluliselt mõjutanud tema töövõimalusi. Kõige enam on tal kahju, et ei saanud minna Ukrainasse Euroopa Liidu tsiviilmissioonile tööle.

"Tegelikult on hinges ikkagi kurbus. Mingist võidurõõmust ei ole siin mõtet rääkida, sest ma olen kogu aeg öelnud, et selles menetluses võitjaid ei ole. Jah, üks pool laua taga kas mõistetakse süüdi või mõistetakse õigeks, aga Eesti riigi maine kaotab igal juhul," rääkis Alavere.

Vahetult enne politseijuhi ameti mahapanemist uurimise alla sattunud Elmar Vaher soovitas ajakirjanikel endise kaitsepolitseiamet juhi Arnold Sinisalu käest küsida, miks oli vaja uurimist alustada.

"Politseiamet on tark organisatsioon, välisluureamet on tark organisatsioon, kaitseministeerium on tark organisatsioon, aga keegi arvas teistmoodi. Täna saime teada viienda kohtuotsuse kaudu, et see, mida me 2019 tegime, oli õige. Viies kohtuotsus," ütles Vaher.

Prokuratuuril on nüüd 30 päeva aega, et otsus edasi kaevata. Riigiprokuröri Jürgen Hüva sõnul ei nõustu ta kohtu seisukohtadega ja edasikaebamise otsustab ta pärast kohtu motiveeritud otsusega tutvumist.

Elmari Vaheri väidet nagu oleks tegu viienda õigeksmõistva otsusega kommenteeris Hüva nii: "Siin tuleb eristada, kus need teised otsused on tehtud. Need on täiesti erinevad menetlused, täiesti erinevate raskuspunktidega. See menetlus keskendus ikkagi väga konkreetsele olukorrale ja minu hinnangul teised viidatud otsused ei ole samaväärsed."

"Prokuratuuri vaates on positiivne, et kohus nägi ka nende käitumises teatavat taunimisväärsust. Jah, ta ei nõustunud sellega, et see on karistusõiguslikult etteheidetav," lisas Hüva.