Eelarvenõukogu hinnangul on valitsuse seatud eelarve-eesmärk, et eelarvepuudujääk ei ületaks kolme protsenti SKP-st, sobilik ja selle saavutamine aitaks tagada 2024. aastal eelarvereeglitele vastavuse.

"Eelarvepuudujäägi vähendamine on vajalik, kuna see aitaks pidurdada Eesti võlakoormuse kasvu ja ka hinnatõusu," märkis eelarvenõukogu.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosiga võrreldes nõuaks eesmärgini jõudmine eelarvepuudujäägi vähendamist ligikaudu poole miljardi euro võrra.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi ulatub Eesti eelarvepuudujääk sel aastal 1,66 miljardi euro ehk 4,3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Eeldusel, et poliitikat ei muudeta, püsib puudujääk vähemalt neljal protsendil ka järgmisel neljal aastal ja riigivõlg kasvab kiiresti 33 protsendini SKP-st.

Eelarvenõukogu hinnangul peab eelarvepuudujäägi järkjärguline vähenemine jätkuma ka pärast 2024. aastat. Seetõttu soovitab eelarvenõukogu, et valitsus tutvustaks oma pikemat plaani riigirahanduse korrastamiseks sügisel, kui asutakse koostama riigi eelarvestrateegiat aastateks 2024–2027.

Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber märkis, et poliitikamuutusteta püsib rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi nii nominaalne kui ka struktuurne eelarvepuudujääk aastatel 2024–2027 vähemalt neljal protsendil SKP-st. "See tähendab, et tasakaal riigi tulude ja kulude vahel on püsivalt paigast ära," lausus ta.

2024. aastal on Eestil vaja jõuda kolmeprotsendise puudujäägini ka Euroopa Liidu eelarvereeglite järgi.