Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni tellitud ja mullu oktoobris avaldatud Euroopa 31 riiki hõlmava autode maksustamisuuringus "The good tax guide" kohaselt hinnatakse Soome autode maksustamise süsteemi üheks regiooni parimaks – organisatsioon ei teinud selle suhtes ühtegi kriitilist märkust, samas Läti saab vähemalt kolmes maksustamisaspektis kriitikat.

Läti on oma lähenemisega autode maksustamisele teravas kontrastis paljude teiste Euroopa riikidega. See on üks üheksast riigist, kus ei ole auto soetusmaksu, isiklikuks kasutuseks antud tööautode maksustamine on madalaim kõigist Euroopa riikidest ja Läti on ka ainus riik, mis maksustab seda hüve mootorimahu alusel, seisab ülevaates.

Maksud auto soetamisel

OECD 2022. aasta tarbimismaksude ülevaate kohaselt tuleb Lätis auto ostmisel maksta käibemaksu 21 protsenti auto hinnast, auto arvele võtmise, numbrimärgi ja auto tehnilise passi eest 43,93 eurot ja lisaks 55 eurot loodusressursi tasu. Otsest ühekordset automaksu selle soetamisel Lätis ei ole.

Soomes on aga auto soetamismaks kehtestatud ning selle suurus põhineb sõiduki CO2 heitmete hulgal ja võetakse protsendina auto hinnast, mis tähendab, et saastavamatelt ja kallimatelt autodelt võetav maks on suurem. Sellest tulenev maksukoormus Soomes on mitme kütusetüübi ja sõidukiklassi lõikes Euroopa keskmisest kõrgem, öeldakse Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni raportis.

OECD esitatud andmete kohaselt kujuneb Soomes auto soetamisel makstav tasu 24-protsendisest käibemaksust ning C02 komponendist, kus registreerimistasu on null, kui CO2 heide on 0 grammi läbitud kilomeetri kohta ning tõuseb kuni 48,9 protsendi auto maksumusest, kui selle heide on 360 grammi läbitud kilomeetri kohta või rohkem.

Aastamaks

Auto aastamaksu määramisel on riikides võetud aluseks väga erinevaid parameetreid, nagu auto hind, kütuse tüüp, CO2 emissiooni maht, sõiduki kaal, pikkus, mootori maht ja võimsus, vanus, telgede arv veoautodel jne.

Soomes on selle määramisel OECD andmetel aluseks võetud sõiduki CO2 heitmete hulk, auto kaal ning veoautodel telgede arv. Nii maksab nullheitmega sõiduki omanik aastamaksu 53,29 eurot aastas ning sujuvalt suurendes on aastamaks kõige suurem sõidukil, mis emiteerib 400 grammi või rohkem CO2 ühe kilomeetri läbimiseks – see on 654,44 eurot. Lisaks maksavad Soomes muu kui bensiinimootoriga autode omanikud veojõumaksu (inglise keeles tax on driving power), mis oleneb auto kaalust.

Kokkuvõttes on Soomes automaks Euroopa keskmisest madalam bensiinimootoriga autodele ja pistikhübriididele, kuid keskmisest kõrgem täiselektrilistele autodele, öeldakse Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni raportis.

Lätis põhineb auto aastamaks CO2 emissioonil, maks tõuseb astmeliselt lähtuvalt heitmete hulgast. Emissioonitasemeni kuni 95 grammi CO2 heidet ühe kilomeetri läbimisel on auto aastamaks umbes kümme eurot ning sealt tõuseb 20 euro kaupa, kuni jõuab 225 grammi heitmete tasemel 200 euroni aastas.

Sellist maksu arvestatakse neilt autodelt, mille esmaregistreerimine on toimunud pärast 31. detsembrit 2008. Alates 2021. aasta autodest arvutatakse CO2 emissiooni kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse (WLTP) alusel. Autodel, mille registreerimisaeg jääb vahemikku 2005–2008, põhineb aastamaks kaalul, mootorimahul ja võimsusel. Neist veel vanemate autode aastamaksu arvutatakse lähtuvalt auto brutomassist. Mootorrattaomanikud tasuvad Lätis aastamaksu lähtuvalt mootorimahust, veoautod brutomassist ja  telgede arvust.

Kuna autode aastamaksu arvestus algab emissioonitasemest 50 grammi CO2 kilomeetri kohta ning elektri- ja pistikhübriidautod jäävad selle alt välja, siis on Lätis kokkuvõttes üks Euroopa madalamaid automaksu määrasid, öeldakse Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni ülevaates.

Soodustused ja muud kulud

Kuna auto omamise kulusid mõjutavad ka kütuseaktsiis, võimalused saada maksuvabastusi, amortisatsiooni arvestamine ning sõiduki maksustamine sõltuvalt sellest, kas ettevõtte autot saab kasutada erasõitudeks, siis tuuakse ülevaadetes ära ka nende parameetrid.

Kütuseaktsiisid on Soomes kõrgemad kui Lätis: vastavalt 72 ja 52 senti bensiini ning 52 ja 42 senti diislikütuse liitri eest. Kui Soome kütuseaktsiiside kohta öeldakse Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni ülevaates, et need Euroopa kolme kõige kõrgema seas, siis Läti omad on pisut üle keskmise.

Amortisatsiooni (kulumit) lubatakse ettevõttel firma arvel oleva auto eest arvestada Soomes selliselt, et see katab auto väärtuse nelja aastaga, Lätis on sama periood viis aastat, kuid see ei kehti autodele, mis on kallimad kui 50 000 eurot, kuna neid liigitatakse Lätis luksusautodeks.

Käibemaksu saab firmaautodelt Soomes täies mahus tagasi küsida, kui need on puhtalt tööautod, aga kui autot kasutatakse osaliselt ka erasõitudeks, käibemaksu tagasi ei saa. Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni raporti kohaselt on see teravas kontrastis paljude teiste riikidega, kus segakasutusega sõidukitelt saab siiski osa käibemaksust tagasi.

Lätis ei saa ettevõte käibemaksu tagasi autodelt, mille hind on kõrgem kui 50 000 eurot. Sellest odavamate autode ostmisel tasutud käibemaksust, samuti nende remondikuludelt tasutud käibemaksust saab pool tagasi küsida. See kehtib olenemata sellest, kas sõidukit kasutatakse eranditult tööeesmärkidel või ka erahuvides.

Tööauto kui boonuse maksustamine

Isiklikuks kasutuseks antud tööautode maksustamisel rakendatakse Soomes keerulist valemit, milles arvestatakse sõiduki asendamise hinda, fikseeritud tasu ning hinnaalandust elektri- ja hübriidautodele. Maksustamisel on erinevad tasemed sõltuvalt sellest, kas auto kasutamisel on seatud piiranguid või mitte ning kokkuvõttes on Soomes see maks kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Samas võib seda maksu tasuda ka lähtuvalt sellise autoga läbitud kilomeetritest: seitse senti kilomeetri eest piiratud kasutusega ning 18 senti piiramatu kasutusega tööauto kasutamise eest.

Lätis ei saa kallimaid 50 000 eurot maksvaid autosid deklareerida isiklikuks kasutuseks antud tööautoks. Odavama auto eest võib ettevõte maksta firmaauto maksu, kui ei soovi selle eest tasuda isiklikuks kasutuseks antud auto maksustamisskeemi järgi. See näeks ette, et sellise auto kasutamise eest ja kulumi arvestamisel tasutaks nii eraisiku tulumaksu (mille määr on 20–31 protsenti) kui ka sotsiaalmaksu (34,09 protsenti).

Kuna Läti on ainus riik Euroopas, kus isiklikuks kasutuseks antud auto maksustamisel arvestatakse mootorimahtu, samas kui enamik riike arvutab seda CO2 heitmest või sõiduki hinnast lähtuvalt ja see maksumäär on väga madal, siis valib enamik ettevõtteid selle, mistõttu on Lätis Euroopa kõige madalam isiklikuks kasutuseks antud autode maksustamise tase, öeldakse Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsiooni ülevaates.

Lisaks mõjutab auto soetamise ja omamise kulusid ka see, kas riik toetab elektriliste või hübriidsõidukite ostu.

Uue auto soetamise kulude võrdlus Soomes ja Lätis

OECD toob oma ülevaates välja ka selle, kui palju maksab uue auto soetamine ja registreerimine organisatsiooni liikmesriikides. Vaatluse alla on võetud nelja tüüpi autod:

A-kategooria: elektrimootoriga maastur/luukpära, võimsus 150 KW (204 hj), aku maht 58 kWh, energiakulu 17 kWh/100km, kaal 1730 kg, CO2 emissioon 0g/km, aku tööulatus üle 400km, hind 33 000 USD (näiteks Volkswagen ID3).

B-kategooria: elektrimootoriga sedaan, võimsus 370 kW (496 hj), aku maht 82 kWh, energiakulu 15 kWh/100km, kaal 1830 kg, CO2 emissioon 0g/km, aku tööulatus üle 400 km, hind 55 000 USD (näide Tesla model 3).

C-kategooria: hübriidmootoriga sedaan, sisepõlemismootor töömahuga 1,8 liitrit, elektrimootori võimsus 121 kW (162 hj), bensiini kulu 4,5 l/100 (kombineeritud) ja elektrimootor võimsusega 53 kW (71 hj) ), aku maht 1,3 kWh, kaal 1 800 kg, CO2 emissioon 115 g/km,  NOx emissioon 3 mg/km; hind 23 000 USD (näide Toyota Corolla Hybrid LE).

D-kategooria: neljarattaveoline bensiinimootoriga kastiauto, V6 mootori töömaht 3,5 liitrit, võimsus 300 kW (400 hj), kütusekulu 12,4 l/100, CO2 emissioon 296g/km, NOx emissioon 20 mg/ km, kaal 2 200 kg; hind 50 000 USD (näide Ford F – 150 Ecoboost V6).

Arvud tabelis ei anna kokku lõpphinda, kuid OECD ülevaate koostajad ei selgita summade erinevuse põhjust.