Kaljulaid ütles alustuseks, et kui lugeda rahandusministeeriumi prognoosi, siis kõik tunnistavad, et elame väga keerulises väliskeskkonnas. "Kuidas kulgeb Ukraina sõda - seda me ei suuda ette näha. Eks asi on Euroopas nõutav kolm protsenti, aga me teeme seda ju enda jaoks. Kui jätkame sama lõdva majandusega, siis kulub intressimaksetele juba väga suur protsent meie SKP-st. Me ei saa pugeda Brüsseli selja taha otsuste tegemisel," rääkis Kaljulaid.

Reinaas märkis, et maksuküüru kehtestamine oli tööõnnetus. "Suhteliselt ajuvaba on keskklassilt küsida rohkem maksu kui teistelt. Ühetaoline tulumaks on kõige mõistlikum meetod," ütles ta. Aab nentis, et Tallinna ja Tartu "kuldsest ringist" väljas elavatel inimestel on 1200 eurot keskmine palk. Reformierakonna järgmine kallis lubadus - maksuküüru kaotamine - ei anna raha ühessegi valdkonda, ei tervishoidu ega mujale," ütles Aab.

Kokk ütles, et tal on kurb, et rahandusdebatis tuleb korrata üle, et tulumaks on 20 protsenti. "2017. aastal tehti soodustus madalapalgalastele. Praegune koalitsioon tahab peredel ja maal elavatele inimestel vähendada sissetulekuid," ütles Kokk.

Kaljulaid sõnas, et Eesti inimesed hindavad, kui nendega ollakse ausad. "Võlg hakkas kasvama koroona ajal, vastutame kõik meie. Seda pole erakonnad tunnistanud, mina aga arvan, et on vajalik tunnistada. Nüüd on rahva hulgas suur ehmatus: keegi poliitikutest ei rääkinud enne valimisi, kust tuleb raha julgeolekukulude tõstmiseks kolmele protsendile. Meie ja Keskerakond ütlesime, et tuleb pidada maksudebatti, teised mitte," rääkis Kaljulaid.

Võrklaev sõnas, et kõige suurema miinuse tegi riigieelarvesse EKREIKE. "Lumepall on veerenud aina suuremaks, aga meie hakkame seda nüüd muutma," ütles ta. Aab nentis, et koroona aastal valitsus toetas ettevõtjaid ja inimesi, aga Reformierakond ei tahtnud isegi energiakriisis ettevõtjaid toetada.

Majutusasutuste käibemaks teeb muret

Reinaasi sõnul on hotellide lobbi maksutõsu vastu suur ja tema toetab neid.

"Ootan huviga analüüsi. Kui tuleb välja, et maksulaekumise suurenemine ei toimu, siis võibolla see polegi vajalik. Riigikogus tuleb asuda debateerima," ütles ta.

Kaljulaid sõnas, et valitsus pole kindel, et mahume kolme protsendi defitsiidi sisse. "Meil pole seega mänguruumi, et mõni maksutõus ära jätta. Siis peaks opositsioon ütlema, kust see raha peaks võetama. Opositsioon saab ikka väga vabalt meedias rääkida, aga nende alternatiivseid plaane pole ma näinud," sõnas ta.

Pohlak ütles, et maksutõus pidurdab tarbimist ja ettevõttete arengut. "Me peaks vaatama, kuidas saaks ettevõtluse konkurentsi tagasi, siit algab praegu allakäiguspiraal ja majandus jahtub veel rohkem," sõnas ta.

Võrklaev lisas, et valitsus on teinud põhjalikke analüüse, aga kõige suurem mure on majutusasutuste käibemaksu tõusuga. "Täna kohtusime majutusasutuste esindajatega ja oli mõistlik arutelu, loodan, et see arutelu jätkub riigikogus," lausus ta. Aab märkis seepeale, et eelarvenõukogu ütles, et enne sügist pole võimalik saada adekvaatset maksutõusu mõjude hinnangut.

Pohlak väitis, et kõige suurem maksutõusu põhjus on maksuküüru kaotamine, mitte kaitsekulutused, nagu märkis Kaljulaid. Ka Kokk ütles, et maksutõus on tehtud, et teha rikastele tulumaksuvabastus. "2200-eurose palga juures võidab inimene maksuküüru kaotamisega sada eurot, aga tuhandeeurose palga juures ei võida ta midagi," sõnas Kokk.

"Meie koalitsioonileping kubiseb lahendustest, et Eesti muuta konkurentsivõimeliseks majanduseks, siin aitab kaasa ka rohepööre," sõnas Reinaas.

Aab ütles, et varasematel aastatel pole olnud pillerkaar, vaid koroonakriisi ajal oli vaja ettevõtteid toetada ja kohalike omavalitsuste toetamine elavdas kohalikku majandust. "Abi ei saanud ainult Porto Fraco, vaid paljud tublid ettevõtted elasid tänu meile kriisi üle. Käibemaksu tõus lööb vaesemate inimeste rahakoti pihta," sõnas Aab.

Võrklaev lisas, et Reformierakond proovib parimat ja valesti ei tee midagi. "Otsustasime, et teeme riigi korda, muidu oleme varsti upakil. Maksutõsud on inimestele rasked, ja me ei juhi ainult reitingute järgi riiki. Me tahame suuta riiki kaitsta, ehitada teid ja palka maksta. Meie aktsiisitõsud on olnud iga aasta viis protsenti, õllepudeli hind tõuseb kuus senti - kas selle pärast hakkab keegi Lätti sõitma," kahtles Võrklaev.

Automaksus palju selgusetut

Pohlak märkis, et ettevõtted kärbivad ja koondavad, ja nende kindlus on aastate madalam. "Automaks teeb maainimeste elu keeruliseks," lausus Pohlak.

Võrklaev sõnas, et opositsioon tahab öelda, et maal elav inimene on vaene, aga ei ole alati. "Maainimesel tasub hankida soodne ja vähem kulutav auto - kui sul on väiksed sissetulekud, siis ära osta kallist autot. Sa ei pea ostma uut autot selleks, et see oleks säästlik," selgitas Võrklaev.

Aab sõnas, et Eesti autode keskmine vanus on 13 aastat - kuidas maal ära elatakse, küsis ta.

Reinaas rõhutas, et OSCE on öelnud, et Eesti peaks kehtestama varamakse rohkem. "Mujal Euroopas suudavad ka vaesemad inimesed maksta automaksu, näiteks viis eurot kuus ei ole mõeldamatu," sõnas Reinaas.