Elektritranspordi osas võisime uhkust tunda viimati umbes kümme aastat tagasi. Riik rajas maailma esimese üleriigilise elektrisõidukite kiirlaadimisvõrgu, mis hõlmas 165 laadimisjaama. CO2 heitkoguste kvoodimüügist teenitud 12 miljoni euro abil loodi toetusprogramm elektrisõidukite ostu soetamiseks. Kokku ostsid eraisikud 650 elektriautot ning 507 autot läks riigile. Kredexi kaudu väljastatud keskmiseks toetussummaks kujunes 16 500 eurot.

Paraku hinnati toona üle vajadust avalike laadimiskohtade järele, ehkki väikese sõiduulatusega väikesed Mitsubishid neid tõepoolest tihedalt vajasid. Autosid soetasid enamasti need, kes said neid laadida kodus. Kuna kvoodimüük oli ühekordne tulu ja riigil puudus pikaajaline strateegia elektromobiilsuse arendamiseks, tõmmati 2014. aastal ettevõtmisel sisuliselt juhe seinast. Seetõttu oleme nüüdseks kukkunud skaala ühest äärmusest teise, tahmasesse äärmusesse.

Eesti kuulub Euroopa Liidus negatiivsete näitajate poolest esimeste sekka kolmes kategoorias.

• Kolmas koht sõidukipargi vanuse poolest. Meie autode keskmine vanus on 16,7 aastat, kusjuures meid edestavad napilt vaid Rumeenia ja Leedu. 
• Koht kõrgemal oleme sõidukite poolt õhku paisatud süsinikuemissioonide poolest. Meie tulemuse 142 grammi süsinikdioksiidi ühe kilomeetri kohta teeb üle vaid Küpros. 
• Esikoha annab meile toetusmeetmete puudumine alternatiivkütuste ja -sõidukite arengu stimuleerimiseks. 

Veebruaris Euroopa Parlamendis toimunud hääletusel toetas Eesti seitsmest eurosaadikust vaid neli määrust, mis keelab alates 2035. aastast uute sisepõlemismootoriga autode (ICE) müügi. Eesmärk olevat vastuhääletanute hinnangul ebarealistlik, hullumeelne ja naasmine Nõukogude aega. Mai alguses toimunud Eesti kütuseturu aastakonverentsil kõlasid sarnased hirmud: meil on veel pikk tee ja ilmselt ei suuda me seda kõike kinni maksta.

Iroonilisel kombel jätkub nõukamentaliteet meie mõttemallides ja olukord paistab nagu Soome telekanalite vaatamine "raudse eesriide" tagant: maailmas toimuvad murrangud, aga meid see justkui ei puuduta. Külvates hirmu, läheb meil lahendusteni jõudmiseni lihtsalt kauem. 

Vaikne revolutsioon on alanud 

Nii elektritranspordi pooldajad kui ka vastased on ühel meelel, et meie ees seisev muutus saab olema suur. Suured muutused põhjustavad inimestes aga hirmu, mistõttu elektriautot osta kaaluvate inimeste valik langeb täna tihtipeale fossiilse sõiduki kasuks, ehkki ka majanduslikus mõttes on särtsusõiduk juba mõistlikum valik.

Küllap teavad ka kõige paadunumad "naftahoolikud", et peagi saabub aeg edasi liikuda. Mai alguses Oslos toimunud Põhja-Euroopa suurimal elektriautode konverentsil kinnitasid kõik valdkonnaga seotud osapooled poliitikutest autotootjateni, et tulevik on elektriline. Elektriautode mitteametlikuks maailma pealinnas kujunenud Oslos viibides ei jäänud kahtlust, et nii-öelda vaikne revolutsioon käib juba ammu. Ööpäevas võib seal näha rohkem igat marki elektriautosid kui keskmine eestlane terve eluea jooksul kokku. 

Uue tehnoloogia kasutuselevõtu lävendiks massturuks kujunemisel peetakse minimaalselt viie protsendi osakaalu valdkonna müügist. Norra ületas selle murdepunkti juba kümme aastat tagasi. 2016. aastal seadsid norrakad riikliku eesmärgi müüa 2025. aastaks vaid elektriautosid. Praegu lahutab neid seatud tähisest vaid 16 protsenti ja riigi autoregistris on arvel üle saja erineva elektriauto mudeli. Sestap seati hiljuti uus ambitsioonikas eesmärk muuta aastaks 2035 kogu automark CO2 vabaks. Hyundai juba lõpetas Norras sisepõlemismootoriga autode müügi, Volkswagen järgneb sel aastal. 

Kuidas tõusta tuhast tippu? 

Esmalt peab lõppema eksitamine väärinfoga. Ettevõtted, mis pole 2030. aastate alguseks kliimaneutraalsed, on sisuliselt turult välja tõrjutud. Levitada arusaamist, et meil on puhta transpordi pöördega aega ja et sisepõlemismootorid võiks ka veel 10-15 aasta pärast mõistlik valik olla, on vastutustundetu.

Nii laadimisteenuse pakkujad kui ka teised puhta transpordi revolutsiooni mõjutavad osapooled alates riigist arvamusliidriteni ei pea tegelema enam tehnoloogilise, vaid psühholoogilise muutuse juhtimisega.

Elektriauto on parem, lihtsam, puhtam ja säästvam. Need ei ole enam hinnangud, vaid faktid. Maailma mainekamate sekka kuuluval automessil Shanghais esitleti ainult elektrisõidukeid. Ja on ka põhjust: eelmisel aastal müüdi Hiinas 5,9 miljonit elektriautot, mida on enam kui kaks korda rohkem kui Euroopas ja USA-s kokku.

Selleks, et elektromobiilse tuleviku hüvesid saaksid nautida kõik Eesti elanikud, tuleb seada esmalt ambitsioonikad eesmärgid ning koostada teekaart järgmiseks kümneks aastaks. Inimesed peavad teadma, milline murrang meid ees ootab ja kuidas sellega toime tulla.

Palju poleemikat tekitanud automaks on vaid kübe töös, mida on vaja teha selleks, et inimesed ja ettevõtted teeks kliimaneutraalseid ning majanduslikult mõistlikke valikuid. Kui Euroopas maksab elektriauto võrreldavast sisepõlemismootoriga autost enam kui veerandi võrra rohkem, siis Norras on see valik kõiki toetusmeetmeid kokku liites keskmiselt 22 000 euroga elektriauto kasuks. Kui lisaks sellele õnnestub aastas vaikselt liikudes säästa tuhandeid eurosid "kütuselt", pole raske arvata kuidas langeb kaalukeel. 

Uudishimu ja entusiasm aitavad edasi 

Elekter saab olema käivitav jõud kõige taga, mis liigub ratastel, alates suurimast veoautost kuni nunnu kastirattani. Seda ei tehta mitte maine, rohepesu, vaid puhtama majanduse pärast. Juba viie aasta pärast on vedelkütuse põletamine sisepõlemismootoris majanduslik enesetapp. Juba 2030. aastate keskel kasvavad lapsed küsivad oma vanematelt, miks ometi lubasid inimesed enam kui sada aastat tossavatel autodel kitsastel linnatänavatel liigelda ja lasid miljarditel inimestel nende heitgaase sisse hingata, rääkimata nende kliimamõjust.

Oleme jõudnud samasse punkti, kus sisepõlemismootoriga autod olid 1920. aasta paiku. Kümnendite taguseid taristuprobleeme fossiilautodega ei mäleta enam keegi. Nii vaadatakse sellele küsimusele mõne aasta pärast muigega tagasi ka elektriautode puhul.

Elektriautode laadimine muutub järgmise viie aasta jooksul tundmatuseni. Laadimisvõimalused tekivad igasse kohta, mis haakuvad meie elustiiliga. Me saame autot laadida kõikjal, kus soovime. Lisaks saavad autodest mobiilsed elektrisalvestid, mis tänu kahesuunalisele laadimisele aitavad tasakaalustada isegi võrgu tipukoormusi. 

Tulevik on alati olnud ettearvamatu, täis määramatust ning see ei muutu. Ainus mida me teha saame, on säilitada uudishimulik suhtumine. Seejuures ei tohi me kaotada vankumatut entusiasmi, mida võib pidada norrakate seniseks edu üheks saladuseks.