X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tulumaksumuudatused jätavad riigieelarvesse püsiva augu

{{1682514660000 | amCalendar}}
Foto: Leonhard Foeger/Reuters/Scanpix

Rahandusministeerium avaldas uue koalitsiooni esimese maksumuudatuste paketi, millega muuhulgas saavad rikkamad endale tulumaksuvabastuse, kasvab tulumaksumäär ja tõuseb käibemaks ning aktsiisid. Tulumaksumäära muudatused jätavad eelarvesse püsiva augu, mida teiste maksude tõus kompenseerib.

Kolmapäeval koalitsioonipartneritele saadetud eelnõude pakett koosneb neljast eraldi eelnõust, mis vastavalt tegelevad tulumaksu, käibemaksu, hasartmängumaksu ja aktsiisidega. Teistelt ministeeriumitelt ootab rahandusministeerium tagasisidet maksumuudatuste kohta vähem kui nädala pärast ehk 2. maiks.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles muudatusi tutvustanud briifingul, et koalitsiooni plaan on maksumuudatused heaks kiita ja riigikogus vastu võtta enne jaanipäeva, et nad saaksid hakata kehtima juba järgmisest aastast. Tegemist ei ole kõigi koalitsiooni plaanitavate maksumuudatustega, vaid nendega, millega on kõige kiirem.

Lisaks väljakäidule on kavas veel keskkonnamaksud, automaksu kehtestamine ja kohalike omavalitsuste maksubaasi laiendamine, rääkis Võrklaev.

Samas on nende maksude puhul tarvis veel eeltööd teha ja suhelda huvigruppidega, märkis rahandusminister.

Maksueelnõude mõju kokku:


Allikas: rahandusministeerium. Sisaldab vaid kolmapäeval välja käidud muudatusi.

Praegu esitatuist eelarvemõjult suurim eelnõu on tulumaksuseaduse muudatus. Suurima negatiivse mõjuga eelarvele on Reformierakonna valimislubadus, ehk rikkamale osale ühiskonnast, tulumaksuvabastuse kehtestamine aastast 2025 ja tulumaksuvabastuse kasv.

Rahandusministeeriumi eelnõu seletuskiri eraldi ei too välja lubaduse eelarvelist mõju, vaid koos tulumaksumäära tõstmisega 22 protsendile. Aga selles arvestuses on ministeerium ära toonud, kuidas erineva sissetulekuga inimesed muudatustest mõjutatud on. Peamiselt vaesed ei võida ja rikkad võidavad.

"Maksuküüru kaotamine jätab suurel hulgal inimestele rohkem raha kätte, aitab inimestel toime tulla ka nende maksutõusudega. Ja samal ajal, kuigi me tõstame tulumaksu, kaob maksuküür ja kõigile on 700 eurot maksuvaba, siis tegelikult tööjõumaksude osakaal langeb," sõnas Võrklaev.

Maksulangetust kompenseerib tulumaksuseaduses mõneti nii ettevõtete kui ka eraisikute tulumaksumäära tõstmine 20 protsendilt 22 protsendile. Samuti kompenseerib mõju erinevate maksutagastuste kaotamine – nimelt ei saa tulevikus enam tagasi tulumaksu kodulaenude intressidelt, abikaasalt või ka teiselt ja kolmandalt lapselt.

Maksuvaba tulu regressiooni kaotamise ja 700 eurole tõstmise ning tulumaksumäära 22 protsendile tõstmise mõju tööealistele detsiiliti, 2025:

Allikas: rahandusministeerium

Koos ettevõtete tulumaksuga jätavad plaanitavad tulumaksumuudatused eelarve pikalt punasesse. Kuigi järgmisel aastal võiksid ettevõtted tulumaksutõusu ootuses pisut rohkem kasumeid välja võtta, kaotab järgnevatel aastatel eelarve sadu miljoneid.

Ettevõtetel kaob ka võimalus pidevalt makstavatelt dividendidelt vähem makse maksta, samas pankade avansiline maksukohustus säiliks.

Rahandusministeeriumi riigirahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ütles, et ministeerium eeldab, et 20 protsenti ettevõtete kasumist lahkub Eestist.

Tulumaksumuudatuste koondmõju valitsussektori positsioonile, miljonid eurod

Allikas: rahandusministeerium

Teine suurem kolmapäeval välja käidud maksumuudatustest on käibemaksumäära tõstmine 20 protsendilt 22 protsendile.

Rahandusministeerium märgib oma eelnõus, et juba praegu on Euroopa Liidu võrdluses Eesti üsna tipus ehk neljandal kohal tarbimismaksude osakaalu – 39 protsenti – suhtes kogu maksulaekumisest. See tähendab, et Eesti kogub juba praegu suhteliselt rohkem maksutulu kokku tarbimismaksudelt, mis käibemaksu tõstmisel veelgi kasvab.

Rahandusministeeriumi riigirahanduse talituse juhataja Kadri Klaos rääkis, et rahandusministeeriumi hinnangul võiks käibemaksu tõus tõsta Eestis hindu 1,67 protsenti ja inflatsioon tõusta 1,4 protsenti.

"See määra tõus on kõikidele sarnane, aga kui palju sissetulekutest läheb käibemaksu kuluks ja selle tõusu katteks, see tõepoolest on erinev ning kindlasti on see tundlikum ja suurem mõju madalama sissetulekuga inimestele," tõdes Klaos.

Eraldi teemana käsitles rahandusministeerium nii eelnõus kui ka pressibriifingul majutusasutuste käibemaksu tõusu.

Eelnõu kohaselt tõuseks majutusasutuste käibemaks üheksalt protsendilt 22 protsendile. Kui koalitsioonipartnerid hindasid, et sellelt maksutõusult oleks võimalik aastas teenida 38 miljonit eurot maksutulu, siis rahandusministeeriumi värske arvutuse kohaselt kahaneks see 20 miljonile eurole. Nimelt kui arvestada sisse need maksud, mida hinnatõusu tõttu Eestisse tulemata jäänud turistid siin kulutamata jätaksid, väheneks teiste maksude laekumine 18 miljoni euro võrra.

"See sisaldab nii seda poolt, et majutusasutused maksavad kõrgemat käibemaksu, kui ka seda poolt, et kui turistide arv väheneb umbes viie protsendi võrra, siis tõepoolest nad ka tarbivad muid kaupu siin Eestis vähem. Ja siis see kaudne käibemaksu languse mõju samamoodi on siin juba arvesse võetud," selgitas Klaos.

Kolmas osa kolmapäeval avaldatud maksumuudatustest on alkoholi- ja tubakaaktsiisi kasv. Need peaksid edaspidi tõusma viis protsenti aastas, tuues aastast sõltuvalt alkoholi puhul sisse 10–30 miljonit eurot aastas ja tubaka puhul 3,5–25 miljonit eurot aastas. Rahandusministeeriumi arvutuste põhjal võiks plaanitavad aktsiisimäärade tõusud tõsta õlle hinda 2,8 protsenti aastas ja viina hinda 6,9 protsenti aastas.

Teisalt aktsiiside eelarvele negatiivse mõjuga suhtes lubas rahandusministeerium eelnõus fikseerida muidu tõusma pidanud erimärgistatud diislikütuse Euroopa Liidu madalaimal tasemel. Rohkem aktsiisitõuse ära jätta ei ole plaanis ja kütuste aktsiisid peaksid tõusma lähtuvalt kehtivale seadusele järgmisel aastal.

Viimaks on plaanis tõsta ka hasartmängumakse. Kokkuvõtvalt võiks sellest eelarvesse laekuda igal aastal 8–13 miljonit eurot lisatulu.

Rahandusministeerium ütles maksutõusu kommenteerides, et kui praegu maksustatakse kaughasartmänge Euroopa Liidu madalaimal tasemel (koos Maltaga), siis ka tulevikus vaadatakse, et Eestist oleks atraktiivne neid mänge pakkuda.

Eelnõud on nähtavad valitsuse eelnõude infosüsteemis.

Võrklaev: täiendavad maksud kahandavad eelarvemiinust veelgi

Valitsuskulude miinus on praegu 1,7 miljardit eurot ja kolmapäeval avaldatud maksumuudatuste paketiga loodab rahandusministeerium riigikassasse raha juurde saada umbes 200 miljonit eurot aastas.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et 200 miljonit eurot lisaraha on vähe, kuid see on see, mida Eesti inimesed suudavad taluda.

Ta lisas, et tulemas on täiendavad maksud, mis eelarvemiinust veelgi vähendavad.

"Täna käisime välja ühe osa maksupaketist. See on see osa, mida soovime vastu võtta suvel, mis rakendub järgmisest aastast. Kui kogu rehkendus kokku panna, siis meie soov on jõuda vähemalt -3 protsendini SKP-st nominaalse miinusega 2024. aastal. Tänaste plaanidega oleme selles graafikus. Ja samamoodi, kui võtame ka muud maksutõusud, mida me nüüd peamegi ette valmistama ja seaduseks tegema suuresti aasta lõpus, siis igal aastal me eelarve vaates katame ära oma tõusvad kaitsekulud ja muu hulgas parandame eelarvepositsiooni võrreldes selle prognoosiga. Ehk üldraamis ei ole midagi muutunud. Lihtsalt nüüd me lähemegi nende maksudega täpsemaks ja hakkame seadusesse panema," selgitas minister.

 "Automaksud, keskkonnatasud – kõik see tuleb ja tervikuna annab see meile mõju, mis eelarvepositsiooni parandab igal aastal, arvestades ka kaitsekulusid," rääkis ta.

Toimetaja: Huko Aaspõllu, Iida-Mai Einmaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: