"Ohtu sõnavabadusele ma siin ei näe," ütles Tammerk. "Ei ole alust eeldada, et tavainimese või ka ajakirjaniku juhusliku väljaütlemise või hooletu repliigi  peale samasugused hüvitisnõuded kohtust tulema hakkaksid. Siin on meil tegemist ikkagi spetsiifilise juhtumiga," lisas ta.

Tammerk tõdes, et üldiselt ei ole Eestis tavapärane, et poliitikud nende kohta esitatud väidete pärast kohtusse pöörduksid, ka pressinõukogusse mitte, kuid seekord seda tehti.

"Väljamõistetud hüvitise suurt summat on esimese astme kohus selgitanud kui advokaadi teadlikku tegevust ebaõigete faktide ja ebaõige väärtushinnangu edastamisel. See polnud lihtsa saatekülalise juhuslik vääratus või libastumine, mida otse-eetris esinejatel ette võib tulla," hindas eetikanõunik.

"Mure oleks siis, kui tõesti möödaminnes pillatud repliik või põhjendamatult lahmiv sõnastus tooks kaasa nii suure tasu väljanõudmise," rõhutas ta.

Pildi hinnangul võib nii suur kahjutasu hakata ajakirjanikke hirmutama

Seevastu Vikerraadio saates "Uudis +" Lauri Varikule intervjuu andnud vandeadvokaat ja pressinõukogu liige Maarja Pild nägi otsuses siiski ka ohtusid.

"Suurelt, abstraktselt olen kindlasti nõus sellega, mis peaminister on avaldanud – ei tohigi (laimata – toim.)! Olgu sa ka peaminister - sinu kohta valeväiteid avaldada ei tohi, või valimatult sõimata või teha ähvardusi," rääkis Pild. Aga samas tõi ta ka esile, et kohtud ja seadusandjad on andnud juhise, et avaliku elu tegelased peavad olema valmis rohkem taluma.

"Igal pool on piir, aga samas on tõsi ka paksem nahk ja see, et keegi on kuulus või poliitik, siis see ei tähenda kohe, et ta on kohe ka suurema summa ära teeninud," rääkis Pild.

"Ja see ei saa muutuda ka selles, et iga kord võtame välja selle reegli ja ütleme, et ma ei pea kõike taluma. Kuskil peab see piir ikkagi olema, et võibki rahulikult kritiseerida. Kui lihtsale inimesele, tavainimesele, mitte ajakirjanikule või advokaadile, ühel hetkel ei võimaldata kogu hingest välja öelda, mis ta arvab, siis kuhu me niimoodi jõuame?" küsis Pild.

Ta tõi ka välja selle, et senisest maksimaalsest kahjutasust, 10 000 eurost poole suurema hüvitise määramine võib hakata hirmutama ajakirjanikke ja neid suuremale ettevaatlikkusele sundima.

"See, mis on õiglane, olenebki [asjaoludest] ja kohtul ongi väga abstraktsed kriteeriumid, aga paratamatult selline senine maksimum summa on orientiiriks. Kui ka esimene kord oli 10 000 eurot välja mõistetud, siis oli see ka omamoodi šokk, et nii suur summa. Ja nüüd me näeme siis, et ongi toimunud hüpe - summa on märgatavalt suurem ja ma juba kujutangi ette argumente, et võib-olla ka juba tänasel päeval saab mõni ajakirjanik nõudekirja, kus on öeldud, et näed, kirjutasid minu kohta valet ja kui isegi peaminister saab 15 000 eurot, siis mina peaksin vähemalt 30 000 saama," rääkis ta.

Ta nõustus, et ajakirjanikud peavad oma sõnade eest vastutama. "Vastutuses kui sellises ei olegi ju küsimus. Igal juhul – olgu see ajakirjanik avaldanud valet või ükskõik kes teine – peabki ümberlükkamise avaldama. Ja ajakirjanduse vaatest, ma usun, et meil on ikkagi tugevad toimetused ja kui ajakirjandus saab aru, et eksitakse, siis see asi ei jõuagi kohtusse. Selline vabandus või parandus tehakse ära või vaieldakse juba pressinõukogus selgeks," rääkis ta.

"Aga rahaline pool on natuke teine asi. Lõpuks on ju ka ajakirjanik inimene, kes teeb oma tööd ja tema töö ongi teinekord olla terav, käia piiri peal, küsida küsimusi. Ja samas, kui eksimise risk on juba niimoodi kasvanud, siis minu mure on see, et kas noored ajakirjanikud ei hakkagi mõtlema, et äkki ma ikkagi ei võtagi seda teemat arutada, sest ma ei taha riskida sellega, et mu tööandja on pärast pahane, et ma sellised tuhanded euro (kahjutasu maksmist – toim.) kaela tõin," arutles ta.

Saatejuhi Lauri Variku küsimusele, kas see võiks tähendada ajakirjanduse muutumist vähem teravaks, ebamäärasemaks ja ning lugude esitamist tingivas kõneviisis, vastas Pild, et ka see ei pruugi olla võimalik.   

"Seal on riigikohus käe ette pannud. Meil on ju selline asi nagu kaudsete faktiväidete kontseptsioon. Hästi keeruline on pugeda ka selle taha, et ongi midagi hästi abstraktselt kirjas. Kui ikka mõistlik inimene sai aru, et sa tahtsid öelda, et keegi on pätt, siis kohtul on võimalik ka seda nii tõlgendada. Päris ainult tingiva kõneviisiga ka ei pääse," selgitas ta. "Jah, sõnu tuleb valida, aga praegu hakkan mõtlema selle peale, et äkki meil hakkab siis iga artikli ja toimetuse juures üks jurist istuma. Lõpuks ju ajakirjanikud, kui teevad oma tööd ja kasutavad kõnekeelt ja kui riskid on nii suured, siis võib-olla julgetagi enam avaldusi teha, kui juriidiline nõustaja midagi kõrva ei sosista," märkis Pild.

Harju maakohus tegi kolmapäeval otsuse peaminister Kaja Kallase hagis vandeadvokaat Paul Kerese vastu, leides, et Keres esitas Kallase suhtes valeväiteid ja peab moraalse kahju hüvitamiseks maksma 15 000 eurot. Lisaks peab Keres tasuma Kallasele menetluskulud kogusummas 13 410 eurot ning riigilõivust summas 600 eurot.

Pärast otsust kirjutas Kallas sotsiaalmeedias: "Mul on hea meel, et tõde on jalule seatud, aga mul on südamest kahju, et üldse tuli valede ümberlükkamisega tegeleda. Teiste inimeste – ka poliitikute – laimamiseks ei ole mingit õigustust kellelgi. Ei advokaatidel, ajakirjanikel, kolleegidel-poliitikutel ega ükskõik kellel, kelle sõna ja mõte ühiskonnas levivad. Enne mõtle, siis ütle, nagu kõlab Eesti rahvatarkus."

Kerese esindaja Oliver Nääs lubas kohtu otsuse edasi kaevata.