Taro sõnul on Eestis ligi 3000 andmebaasi ja ta plaanib selgust saada, kas politsei- ja kaitsepolitseiametnikud kasutavad neid ikka õiguspäraselt. Hiljuti selgus Postimehe vahendusel, et inimeste terviseandmetele on liiga lihtne ligi pääseda. Politseil piisab vaid mõne menetluse mainimisest ja keegi ei kontrolli, kas uuritav isik sellega ka seotud on.

"Kui on põhjendatud kahtlus, siis tuleb seda kontrollida. Palusin PPA ja kaitsepolitsei peadirektoril teha kogu selle aasta päringute osas põhjalik kontroll, kas kõik terviseandmete päringud on olnud põhjendatud ja õiguspärased. Ja lisaks koostada kontrollikava kõikide andmebaaside osas, mida PPA ja kapo kasutavad," lausus Taro.

Praegu lubab seadus politseil teha päringuid ilma inimese nõusolekuta nii, et ta sellest kunagi ei kuule. Nõusolekuta päringuid saab teha vaid erijuhtudel.

"Toon näitena laste väärkohtlemise juhtumid, kus tihti mõlemad lapsevanemad on pigem eitavad, ei soovi koostööd teha. Siis tuleb seda teha nõusolekuta. Suurem osa juhtumeid on isikuvastased kuriteod ehk vägivallaga seotud kuriteod," lausus PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm.

Kontrolli tulemusel tuleb tõenäoliselt muuta seadusi, aga teha ka politseitöös muudatusi.

"Kui me pärime, siis päringute kvaliteet on erinev. Mõni uurija teeb seda väga-väga põhjalikult, määratleb ajaraami. Teine jälle läheb üldisemaks ja ka põhjendatus on võib-olla liiga üldine, peaks parandama seda protsessi. Me teeme kindlasti omad järeldused," ütles Kumm.

Samuti pooldab politsei, et edaspidi oleksid kõik päringud inimeste jaoks kättesaadavad.

"Loomulikult me pooldame seda erisustega. Näiteks kriminaalmenetluses me ei peaks teavitama enne, kui menetlus on läbi viidud ehk asi on kohtus," märkis Kumm.

Politsei audit on vandeadvokaat Paul Kerese hinnangul viimaks samm õiges suunas.

"Kui me paneme sinna juurde veel need teised hirmsad asjaolud, mis on viimasel ajal välja tulnud, et täpselt samasugune otsejuurdepääs on pangaandmetele ja sideandmetele, samasuguste andmetorude kaudu, siis see maalib Eestist päris õudse pildi. Ja kui ma olen väliskolleegidega või üleüldse välismaalastega (rääkinud sellest), siis kõigil lähevad silmad suureks, et nagu päriselt või?" lausus Keres.

Keres lisas, et mida tundlikumad on andmed, seda piiratum peab olema neile juurdepääs.

"Kriminaalmenetluse-süüteomenetluse käigus peaks eelkõige andmetele ligipääsu lubama kohtu loal, see on esimene asi. Teine asi – need süsteemid peavad olema loodud sellised, et seal peab olema reaalne võimalus järelevalve teostamiseks. Praegu, kui me küsime näiteks Telialt, milliseid sideandmeid, millal ja kellele sa oled kui palju andnud, siis Telia vastab, et me ei tea. Selline olukord peab ära kaduma," lausus ta.

"Eesti rahvale on suurt digitaliseerimist müüdud sellega, et kõik on kontrollitav, aga tegelikult ei ole. Meile ongi valetatud ja nüüd tuleb see asi tasapisi korda teha," lisas Keres.

Päringute ülevaade peab politseil valmima 31. juuliks, andmebaaside kontrollikava peab valmima augusti lõpuks.