Tänavune aasta tuleb pankadele mullusest ilmselt kasumlikum
Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis märgatavalt suuremat kasumit kui eelmisel aasta samal ajal ning eeldavalt kujunebki tänavune aasta tervikuna mullusest kasumlikumaks. Siiani on pankade tulumaks 14 protsenti, kuid valitsus kavatseb hakata tulevikus küsima ka pankadelt nagu kõigilt teisteltki 22 protsendist tulumaksu.
Kui SEB esimese kvartali kasum oli 50,9 miljonit, siis Swedbanki puhaskasum oli 105,2 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli Eesti suurima turuosaga panga kasum lausa 70 miljonit eurot suurem.
"Kasumlikkus on meil hetkel väga tugev. Kõrgemate laenuintresside ja suuremate portfellide kaudu see meieni tuleb. /.../ Väljalaenatud raha pealt, mis me klientidele oleme laenanud, me teenime rohkem. Sealt tekivad ka need vahendid, mis klientidele edasi anda. Oleme päris palu tõstnud sellel aastal tähtajalise hoiuse intresse," rääkis Swedbank AS-i juht Olavi Lepp.
Eelmisel aastal kasvas kõige kiiremini ehk 51 protsenti Coop Panga kasum, mis jõudis 20 miljonini. Tänavu kolme kuuga on kasum juba üle üheksa miljoni euro.
"Meil on aastaga tulnud 30 000 klienti juurde, üle 300 miljoni laenuportfelli. Meie turuosa on kasvanud, see on toonud meile ärimahtu, mis toob meile ka suuremat kasumit. Aga tõsi on ka see, et euribori mõju on seal olemas. Täpseid arvutusi on väga raske teha, aga me niimoodi vaatame, et umbes pool meie kasumikasvust, aastasest kasvust tuleb ärimahudest, teine pool tuleb euriborist," selgitas Coop Panga juht Margus Rink.
Ta ütles, et pool euriborist saadud vahenditest läheb tagasi hoiustajatele.
Nii Lepa kui ka Rinki hinnangul tuleb tänavune aasta mullusest kasumlikum.
Siiani on Eesti kommertspankadel olnud tulumaksus erirežiim. Koos muude sooduste kaotamisega peaks valitsuses välja töötatud seadusemuudatuse järgi ka pangad hakkama maksma sama palju tulumaksu kui kõik teised.
"See on olnud seni ka 14 protsendiga. See on samamoodi plaanis tõsta 22 protsendile. See on ka pangandussektori joaks kõige suurem mure, et see ei sõltu neil ainult dividendi väljavõtmisest, vaid regulaarselt peaksid nad osa oma kasumist ära maksma. Täna on see paketis ja plaanis on sellega edasi minna," ütles rahandusminister Mart Võrklaev.
Lepa sõnul hakkab see otsus pidurdama pankade laenuandmise võimekust. Seda selgitas rahandusministrile ka pangaliit, ütles Rink.
"Pankade kasum konventeerub hoobilt pankade kapitaliks. Kui pankadel on kapitali, siis me saame laenu anda. Eesti majandus, me kõik teame seda, on madalseisus ja on vaja uuesti käima saada. Ja pankadel on siin väga suur roll. Kui me räägime rohepöördest, miljardilised investeeringud, mis on vaja Eesti riigil teha, siis pangad saavad seda tegelikult teha," rääkis Rink.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"