Euroopas on erinevates automaksudes erinevaid komponente: auto kaal, pikkus, kütus, CO2 heitmed, kuid automaksu teoreetiline käsitlus on üle Euroopa "läinud lappama", lausus Lend.

"Väga head mudelit ei ole mulle silma jäänud. Toon näiteks mudeli, mis on väga tõhus mõjutamaks autoomanike käitumist ja teinud keskkonna rohelisemaks: see on Norra. Norras olid kõik elektriajamiga autod käibemaksuvabad, said tasuta sõita teedel, tunnelites ja anti ka toetuseid. Mis juhtus selle aasta alguses: kui autodest on ligi 80 protsenti elektriajamitega, siis kukkusid riigile laekuvad maksud ära. Nüüd kehtestati täiendavad maksud, et kui auto hind on üle 500 000 Norra krooni, mis on umbes 45 000 eurot, siis tuleb maksta 25 protsenti käibemaksu pluss vist oli 12,5 kilogrammi (kaalu) eest. Elektriajamiga autod on raskemad," ütles Lend.

Eesti transpordiameti reedel välja käidud esialgse kava kohta ütles Lend, et ta isiklikult kahtleb, et selline regulatsioon paneb inimesed rohelisemate alternatiivide kasuks otsustama.

"Esiteks on (CO2 heite) määrade vahed liiga väikesed: 120, 140, 160 (g/km). Veel üks asi: võtame näiteks 120 grammi kilomeetri kohta. Ford Focus ja Toyota Camry. Tegelikult koguheide kuus oleneb ka läbisõidust. Kui sõidan väikese autoga läbi 20 000 kilomeetrit ja Toyota Land Cruiseriga 10 000 kilomeetrit, siis koguheide aastas on sama suurusjärgus," märkis Lend.

Lendi sõnul võib probleemiks osutuda ka heitmete arvestus metoodika järgi, mis on kehtima hakanud alles 2018. aastast.

"Autoomanikud on ostes vaadanud auto kirjeldust ja seal on, et kulub 5,5 liitrit 100 kilomeetri kohta. Tegelik kulu on (vanematel autodel) võib-olla 6,5 ja 7 liitrit. Vanemate autodega meile luisati, et need on ökonoomsemad ja CO2 tuleb vähem. Tegelik näitajad olid alati suuremad, kui näidatud," lausus Lend.