Valitsus tõstis sõjaaja ametikohtade ülempiiri 43 700 inimeseni

Kaitseväelased suurõppusel Siil lõunatamas.
Kaitseväelased suurõppusel Siil lõunatamas. Autor/allikas: Ardi Hallismaa

Kui kehtiva riigikaitse arengukava järgi kuulub sõjaaja struktuuri 26 700 võitlejat, siis nüüd tõstis valitsus kaitseväe koosseisus olevate sõjaväeliste auastmetega sõjaaja ametikohtade ülempiiri 43 700 ametikohani.

Suurenemine hõlmab kaitseministeeriumi teatel mitut olulist komponenti; maakaitse kahekordistub 10 500 võitleja võrra, lisaks arvestatakse sõjaaja isikkoosseisu ülempiiri sisse nüüd ka 4000 võitlejaga täiendreserv, mida läheb Eesti kaitsmisel vaja üksuste isikkoosseisu täiendamiseks ja nende lahinguvalmiduse taastamiseks.

Kolmas tähtis komponent tuleneb Eesti kaitsevõime tugevnemisest, sest lisanduvad näiteks kaudtule ja õhutõrjega seotud ametikohad.

"Peamine kasv tuleb maakaitse suurendamisest – üle 10 000 reservväelase määratakse maakaitse koosseisu," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Valmisoleku tõstmiseks korraldavad kaitsevägi ja Kaitseliit tänavu sügisel suurõppuse Ussisõnad. Selle käigus saavad maakaitsesse määratud reservväelased täiendväljaõppe.

Sõjaaja koosseisu saab kokku kutsuda ainult mobilisatsiooni väljakuulutamise järel. Seega määrab sõjaaja koosseisu ülempiir ühtlasi kindlaks selle, kui suure väe saab kaitseväe juhataja oma käsutusse sõjaseisukorra väljakuulutamisel, ilma et ta peaks valitsuselt uusi korraldusi ära ootama.

Sõjaaja koosseisu valmistatakse ette aja- ja reservteenistusega.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: