Suurenemine hõlmab kaitseministeeriumi teatel mitut olulist komponenti; maakaitse kahekordistub 10 500 võitleja võrra, lisaks arvestatakse sõjaaja isikkoosseisu ülempiiri sisse nüüd ka 4000 võitlejaga täiendreserv, mida läheb Eesti kaitsmisel vaja üksuste isikkoosseisu täiendamiseks ja nende lahinguvalmiduse taastamiseks.

Kolmas tähtis komponent tuleneb Eesti kaitsevõime tugevnemisest, sest lisanduvad näiteks kaudtule ja õhutõrjega seotud ametikohad.

"Peamine kasv tuleb maakaitse suurendamisest – üle 10 000 reservväelase määratakse maakaitse koosseisu," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Valmisoleku tõstmiseks korraldavad kaitsevägi ja Kaitseliit tänavu sügisel suurõppuse Ussisõnad. Selle käigus saavad maakaitsesse määratud reservväelased täiendväljaõppe.

Sõjaaja koosseisu saab kokku kutsuda ainult mobilisatsiooni väljakuulutamise järel. Seega määrab sõjaaja koosseisu ülempiir ühtlasi kindlaks selle, kui suure väe saab kaitseväe juhataja oma käsutusse sõjaseisukorra väljakuulutamisel, ilma et ta peaks valitsuselt uusi korraldusi ära ootama.

Sõjaaja koosseisu valmistatakse ette aja- ja reservteenistusega.