Lükkä külas on vähemalt seitse elamut, mis jäävad planeeritava Nursipalu harjutusala laienduse alla. Oma kodust lahkumisest ei taha muidugi mitte keegi kuulda.

88-aastane Laine Kimask on oma isa ehitatud Mäe-Lükkä talus elanud kogu elu. Ainuüksi mõte, et ta võib oma kodust ilma jääda, ajab vanaproua meeleheitele. Tema soovi pole võimalik ka kuidagi kompenseerida.

"Ma ei taha mingit raha. Mida ma, vanainimene, rahaga enam teen? Mina tahan oma kodus surra. Siin ma saan liikuda, siin on mul minu lilled ümber maja ja ma ei taha mitte kuhugi mujale minna enam. Seal ma oleksin nagu piinapingis," ütles Kimask

Laine kõrval elab Vahe-Lükkä talus Jaan Post. Üheksakümnendate algul soetatud ja omal jõul korda tehtud talukoht on tema teine kodu, kus ta veedab enamuse ajast kevadest kuni sügiseni.

"See kohake nii-nii väga meeldib. Ja kui tulin siia, siis ehitasin endale ka kasvuhoone, lasin tiigi kaevata, soetasin mesilased siia. Nii ilus on vaadata, kui tulen toast välja hommikulgi ja päeval käin, lähen tiigi juurde, vaatan, kuidas mesilased lendavad, teevad tööd, nii rõõmus on vaadata. Ja see annab mulle ka suurt rõõmu, et ma pean ka midagi tegema siin," lausus Post.

Nursipalu tulekuga on rõõm lahtunud, sest tulevik on tume. Lausa nii, et Jaan jättis isegi põllumaa tegemata.

"Sügisel kündsin kõik üles juba, aga sellel aastal jätan tegemata, sellepärast, et ei tea, kas ma saan saagi koristada või ei saa. Kõigest ma pean vist loobuma, nii kurb kui see ka ei ole. Loobun majast, loobun nagu kätest," ütles Post.

Nursipalu laienduse alla jäävast 21 elamust on vähemalt neli koduomanikku lasknud oma kinnistu ära hinnata. Üks neist on Andres Anderson, kes elab Ala-Lükkä talus. Tema sõnul ei kohusta hindamine millekski, samuti ei oska ta öelda, millist kompensatsiooni ta sooviks.

"See on keeruline küsimus, see on läbirääkimiste küsimus ja kui läbirääkimised ei õnnestu sellel teemal, siis ei lähe ma siit kuhugi. Lubatakse neid sadu tuhandeid ja miljoneid ja kui pärast kuhugi allkirja annad, siis antakse sulle lihtsalt turuhind ja ongi kõik. Ma ei usalda seda," rääkis Anderson.

Usaldamatusest räägivad ka teised koduomanikud, kellest paljud ei ole nõus paraku kaamera ette tulema. Nad kardavad kaasmaalaste mõnitusi, putinistideks sõimamist ja näpuga näitamist.

Mitmed ütlevad ka, et nad pole kompensatsioonidele üldse mõelnudki, sest infot lihtsalt pole. Jaan Post Vahe-Lükkä talust teab seevastu täpselt, mida tema tahaks.

"Raha ma ei taha, sest ma tahan kohta saada, ma tahan rohelust saada; ma tahan, et mul oleks maa, kus saaks mesilased panna, kus oleks tiigike jälle, kus kalad ujuvad, et mul oleks kasvuhoone. Ma tahan, et käed oleks ikka musta mulla sees. Midagi ma pean tegema iga päev. Ja et oleks aidake ja kuurike, kus ma saaks oma tehnika paika panna – seda ma tahan, aga raha ma ei taha," lausus Post.

Vastse riigikogu liikme, sotsiaaldemokraadist Võru endise linnapea Anti Allase sõnul on omavalitsused üsnagi samas seisus nagu maaomanikud – infot, mille pealt otsuseid teha, pole. Nursipalu arendust sellisel kujul ta ei toeta ning riigikogus plaanib ta ka hääletada nelja seaduse muutumise vastu. Tema hinnangul tuleks esimesena asjana teha ikkagi sotsiaalmajanduslikud uuringud, mille pealt saaks ka siis juba öelda, millised peaksid olema kompensatsioonid omavalitsustele.

"Selgemast selgem on see, et reaalselt nendelt omavalitsuste aladelt lahkuvad inimesed, lahkuvad maksumaksjad. Siis oleks mõistlik, et riik tulubaasi kahanemist omavalitsustele püsivalt, iga-aastaselt kompenseeriks. Selleks, et siia tuleks muid tegevusi, muid investeeringuid, oleks vaja ka ettevõtlusesse investeerida ja iga omavalitsus siis ise otsustab, mis ta nende rahadega teeb," lausus Allas.

Allas lisas, et kaaluda tuleks ka talumistasude toetust neile, kes jäävad harjutusala vahetusse lähedusse.

Pevkur: kompensatsioonid saavad olema väga väärikad

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul sai kaitseministeerium valmis hüvitiste paketi, kuid kuna täpsemad tingimused kinnitab valitsus järgmisel nädalal, saab nendest praegu rääkida põhimõtteliselt. Kõige enam puudutab hüvitamine neid 21 kinnistut, mis asuvad harjutusala laienduse sees.

"Esimesed hinnangud, mida me oleme saanud, näitavad, et kompensatsioonid saavad olema väga väärikad. Me räägime sadadest tuhandetest, võib-olla mõningal juhul isegi suurusjärgus miljon või üle," ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul üritatakse igale kinnistuomanikule pakkuda just temale sobivat lahendust.

"See on iga kinnistu puhul kindlasti erinev. Kui me räägime näiteks põllumaast, looduslikust heinamaast, metsamaast, siis seal eelduslikult valdavalt inimesed soovivad kompensatsiooni rahas," lausus kaitseminister.

 Hoonete puhul lähtutakse selle taastamisväärtusest.

"Kinnisvarahindajad teevad (hindamise) selle metoodika järgi, kui palju on vaja inimesele kompensatsiooni maksta selleks, et oleks võimalik uus elamine rajada," ütles Pevkur.

 Kuid veel tuleb püsiv talumistasu harjutusala piirkonna omavalitsustele, mis Pevkuri sõnul suureneb senisest kolm korda. Lisaks on loomistasu Võru linnale ning Rõuge, Antsla ja Võru vallale. Pakutakse müra tõttu akende vahetamise võimalusi ja rajatakse müratõkked.  Milleks omavalitsus raha kasutab, jääb Pevkuri sõnul kohalike otsustada.

"Tegelikult me ei ütle, võib-olla mõne üksiku erandiga, et mis on sihtotstarve, kuhu seda raha saab kasutada, omavalitsus saab olema siin vaba," ütles ta.

Nursipalu harjutusväljaku väljaehitusele kulub kümneid miljoneid eurosid,  kogukulu on märgatavalt suurem.

"Kindlasti maade omandamiseks, kus on ka eluruumid, kuluvad kümned miljonid. Kui palju see täpselt on, seda loomulikult me veel ei tea, sellepärast et hindajad teevad oma tööd. Teiseks, meil on üsna hea ettekujutus, kui palju on see osa, mille me maksame omavalitsustele ja kui palju läheb  akende vahetuseks," lausus Pevkur.

"Minu hinnangul hetkel, ma võin öelda, et kogu Nursipalu harjutusala rajamine koos kompensatsioonidega, koos vajalike ehitustega – tee, vajalikud hooned, rajatised, mis harjutusalale tulevad – see summa läheb üle saja miljoni," lisas ta.