Kauksi Ülle: riigijuhid ei arvesta Võrumaa 20 000 inimesega
Võrokesed tahavad kindlalt jääda püsima oma asualal ning hoida see viljakandva ning puhtaveelisena. Me soovime kaitsta Eestit seadusetuse ja uisapäisa otsuste eest, kirjutab Kauksi Ülle.
Võrokesed on põlisrahvas, kelle keel on võro keel ning me soovime oma ajaloolise asuala kaheksat kihelkonda hoida elamiseks rikkumatuna ka tulevastele sugupõlvedele, otsustas Võrokõisi Kongress Jüripäeval. Meil on esivanemate ja järeltulijate ees põlisrahvale omane kohus hoida oma maad. Maa on püha.
Selleks, et kongressil vastu võetud otsuseid – tagada võro kultuuri järjepidevus oma asualal – teostada, pöördusime meedia kaudu ning otse kirjadega valitsuse poole sooviga pidada läbirääkimisi ning olla võrokeste põlisrahvast ja asuala puudutavate arengute kavandamisel võrdsetena laua taga.
16. juunil koosolekule kogunenud Võrokõisi Kongressi Vanõmbide Kogo arutas olukorda ning tõdes, et toimivat koostööd pole tekkinud. Vastupidi, valitsus on muutnud võrokeste survestamise taktikat ning asunud kiirkorras tegema pöördumatute tagajärgedega otsuseid.
Läinud nädalal võeti riigikogus vastu otsus, mille kohaselt "kaitseväe ja kaitseliidu harjutusvälja asutamisel või laiendamisel võib valitsus otsustada valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel, et sellise harjutusvälja rajamisele ei kohaldata planeerimisseadust, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele." (Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (144 SE III))
Teisiti öeldes saab üks inimene, minister, volitused harjutusväljade loomise üle otsustamiseks ohuhinnangu alusel, mis on salajane dokument.
Samal nädalal sai algselt Võrokõisi Kongressi algatatud, kuid Vanemate Kogo poolt hiljem heaks kiidetud petitsioon "Ei Nursipalu harjutusväljaku laiendamisele!" ametliku vastuse riigikaitsekomisjonilt. Kalev Stoicescu allkirjastatud dokumendis öeldakse, et petitsiooni ei saa toetada ja tuuakse tegelikkusega haakumatuid põhjendusi.
Veidraks muudab selle vastuse asjaolu, et riigikaitsekomisjoni vastuse on koostanud mitte komisjoni juhid või Nursipalu protsessis tegelikud otsustajad, vaid täiesti tundmatud ja seega edasist vastutust või kontrolli asjade kulgemise üle mitte omavad ametnikud. Petitsiooni algatajaid otsuse tegemise protsessi ei kutsutud.
230 eurot eluaegse karistuse eest
Võrokõisi Vanemate Kogo kohtumisel riigikogu Kagu-Eesti toetusgrupi liikmetega mais andsime edasi soovi, et Nursipalu harjutusvälja laiendamise küsimuste juures koguneks ühe laua taha võrokeste järjepidevuse Nursipalu harjutusväljaku mõjualas ohtu seadvat küsimustikku arutama nii valitsuse esindajad (keskkonna, majanduse, kultuuri, hariduse, maaelu ja regionaalpoliitikaga seotud ministrid), Võru linna, Võru valla, Rõuge valla, Antsla valla esindajad, Võromaa Arenduskeskus ja Võrõkõisi Kongressi Vanõmbide Kogo. Nüüd on riiklikud otsused tehtud ilma asjasse otseselt puutuvate inimeste esindajaid väärilisteks koostööpartneriteks pidamata.
Võrokõisi Vanõmbide Kogo küsib, lugedes meieni jõudnud pabereid, et mille põhjal on arvutatud harjutusvälja laiendmise ühekordseks taluvustasuks Võru linnale kolm miljonit, Rõuge vallale kaks miljonit, Antsla vallale kaks miljonit ja Võru vallale kolm miljonit eurot?
Vanõmbide Kogo liige ja Rõuge vallavolikogu esimees Mati Kuklane on korduvalt küsinud, mis mõjud need täpselt on, mida vald nende miljonitega leevendama peaks, kui mõjusid keeldutakse tegelikkuse järjekindlalt uurimast.
Arvutades Rõuge vallale lubatava ühekordse tasu suuruse elaniku kohta saame 230 eurot. Tõeliselt piinlik summa tuhandete inimeste elukvaliteedi ja järjepidevuse kaotamise eest. Oma elukeskkonna hävimise ja järjepidevuse katkemise eest. Selle eest ei saa inimene majale üht mitmekordset heli summutavat akentki. "Kõlab nagu, et ma annan sulle miljoni, sa raiu selle eest oma jalg maha ja siis vaata, kuidas ilma jalata edasi elad," võrdles toimuvat oma valla inimeste elujärje eest sügavat muret tundev Kuklane.
Võru linna ja valla ning Antsla ja Rõuge Valla territooriumil jäävad laienduse otsesesse mõjuulatusse rohkem kui 20 000 inimest. Kümme miljonit eurot võib teleuudistes tunduda suure summana, kuid ühekordse tasuna laste ja lastelasteni ulatuva elukvaliteeti hävitava mõju eest pole see kuidagi hoolivam kui klaashelmed põlisrahvastele maa ja ajaloo eest.
Elukvaliteedist kõneldes mõelgem sellele, et laskeharjutusi on uuel alal lubatud läbi viia igal tööpäeval kella 8-20 ja laupäeviti kella 8-18. Võimsate relvade kõmakad saavad tuhandete majapidamiste pärisosaks terves maakonnas edaspidi pikemalt kui tööpäevad.
Mis saab põhjaveest? Rõuge jõest ja seitsmest legendaarsest järvest? Kahest looduskaitsealast ja sadadest vääriselupaikadest? Mis saab elutöödena rajatud turismitaludest ja mahetootjate sertifikaatidest? Mis saab Eesti pikimast looduslikust pühapaigast Pühajõest, mille hävitamise ohu tõttu lõunaeestlased kunagi terve jõe ulatuses mõisniku vastu üles tõusid, kui too jõe voolu veskiga rüvetada püüdis?
Retoorika muutub bürokraatiaks
Ühel esimestest kohtumistest Nursipalu kandi rahvaga 2022. aasta sügisel ütles kaitseminister Hanno Pevkur, et NATO harjutusväljak tuleb teha Nursipallu, kuna Suurbritannias inimesed ei luba enda riigi territooriumile kuhugi seda rajada. Britid, näe, soovivad oma riigi territooriumi hoida inimeste elupaigana. Ju selle tõttu asendatigi Lõuna-Eestisse rajatava pauguala tegelikke põhjusi tundev minister järgmistes etappides kantseliidi taha peituvate oma otsuste eest vastutust mitte kunagi kandvate väikeametnikega.
Põlisrahva deklaratsioonis on punkt, et põlisrahva loata ei või tema ajaloolisele territooriumile sõjalisi objekte rajada. See deklaratsioon on Eesti poolt ratifitseeritud ja võrokesed on end põlirahvaks kuulutanud, ometi keeldub riik arutamast asja kõigi osapooltega.
Otseselt mõjualasse jäävad inimesed, vallavalitsused ega põlisrahva poolt neid esindama valitud vanemad pole näinud ühtegi mõjuanalüüsi, mis kinnitaks, et Nursipalu on Eesti riigi huvides riigikaitseliselt vältimatu. Julgen kahelda. Ei ühtki põhjendust, miks see "esiväljak" peab olemas kindlasti Nursipalus. Minu jaoks on märgiline, et erusõjaväelasest riigikogulane Leo Kunnas ei hääletanud selle öövarjus läbi viidud seaduseelnõu poolt, mis annaks loa Kaitseministri otsusega kiirendatud korras laiendust läbi viia.
Endine kapo peadirektor Arnold Sinisalu ütles intervjuus Vilja Kiislerile otsesõnu: "Venemaa ei ole seni ühtegi NATO riiki rünnanud ja Ukrainas on nad kõvasti vastu näppe saanud. Midagi ei saa välistada, aga ma ei usu, et nad tahaksid kohe Eestile kallale tulla. Seda enam et nüüd on Soome ka NATO-s. Ma ei pea ohtu nii suureks kui kaitseväe juhataja, kelle ülesanne aga ongi valmistuda selleks, et see võib kohe juhtuda. Ja tõesti on targem valmistuda kui loota, et midagi ei juhtu. Lähiaastatel mina seda juhtumas ei näe."
Kapo juht on kindlasti see, kelle ülevaade reaalsest Eesti ohuhinnangust on konkreetsetel andmetel põhinev. Miks püütakse ometi tekitada riiklikul tasandil hirmu ja lõhestada sel viisil ülejäänud Eesti inimesi lõunaeestlaste enesesäilitamise püüdluse vastu?
Võrokõisi Kongressi Vanõmbide Kogo kutsub valitsust konstruktiivsele koostööle. Võrokeste järjepidevust ei tohi mingil tingimusel ohtu seada. Me soovime lõpetada seaduste rikkumine juba enne ametlikku riiklikku kinnitust pihta hakanud laiendamise teostamisel.
Meieni on jõudnud andmed, et ehitusfirmadega sõlmitakse miljonilepinguid juba mitu päeva enne eelnõu valitsusse lugemisele jõudmist. Looduskaitseuuringuid tegemata juba raiutakse metsa aladel, kus looduskooslused sellisel kujul enam kunagi ei taastu. Mõju-uuringuid, kuidas saab olema uutes tingimustes rahva tervise, elukeskkonna, ettevõtluskeskkonna ja kultuuri olukord, keeldutakse tegemast. Eiratakse ja naeruvääristatakse võrokeste muret oma põlisrahva keele ja väärtuste pärast.
Meie, võrokesed, tahame kindlalt jääda püsima oma asualal ning hoida see viljakandva ning puhtaveelisena. Me soovime kaitsta Eestit seadusetuse ja uisapäisa otsuste eest. Selle tõttu palume riigijuhtidel olla demokraatliku riigi esindajate väärilised ning asuda enne pöördumatute otsuste tegemist läbirääkimistesse kohalike esindusorganitega.
Toimetaja: Kaupo Meiel