Ainuüksi Õpetajate Lehe andmeil on praegu puudu 30 matemaatikaõpetajat. Tallinna Laagna gümnaasium on õpetajat otsinud kolm aastat, jagades seni koormuse teiste töötajate vahel.

"Õpetajaid lihtsalt ei ole. Kui me oleme otsinud erinevatest kanalitest, siis meile ei ole lihtsalt kandideerinud mitte ühtegi inimest. Ja kui keegi on, siis nad ei vasta kvalifikatsioonile. Aga üldiselt me oleme ikkagi need tunnid oma õpetajate vahel ära jaganud. Koormused õpetajate vahel on väga suured, umbes 30 tundi, ja õpetajad hakkavad ka juba keskikka jõudma ja on juba vanemapoolsed, nii et olukord on tegelikult väga tõsine," rääkis Laagna gümnaasiumi direktor Urmas Sadam.

Reaalaineõpetajate puudus paistab ka ülikoolideni.

"Õpetajaamet ei ole prestiižne ja ta ei ole prestiižne ühiskonnas tervikuna. Siin ainus põhjus ei ole kindlasti palganumber. Ülikoolis on seda tunda, näiteks selleks, et tudengit praktikale saata, peab seal koolis olema kvalifikatsiooniga matemaatikaõpetaja ees, aga Tallinnas ja Tartuski on selliseid koole, kus ei ole seda koolipoolset juhendajat," selgitas Tartu Ülikooli matemaatikaõpetaja õppekava programmijuht Evely Kirsiaed.

Et ka füüsikaõpetajaid rohkem koolidesse tuua, laseb Tallinna Ülikool sellest aastast loodusteaduste õppekavale astuda eelteadmisteta.

"Kui me räägime füüsikaõpetajatest, siis kindlasti on probleem ka selles, et õppima asub vähe inimesi. Me nüüd sel aastal näeme, et kui me võtsime erialateadmiste lati ära, mis tulemuse see siis annab, sest see on meie hüpotees, et see on üks takistustest olnud. See kindlasti ei ole ainus. Meil on ju nendesamade reaalteadmistega inimesi vaja IT-s, inseneerias, igal pool – me kõik võistleme nendesamade inimeste peale," rääkis Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi.

Üha populaarsem on karjäärivahetusena reaalaineõpetajaks ümberõppimine. Ülikoolide vaates on see positiivne, ent nõuab teistsugust lähenemist õpetamisel.

"Arhitektid, insenerid – seega see on minu meelest positiivne. Ja nendel inimestel, kes on natuke vanemad, üle 30-aastased, neil on suurem tõenäosus kooli pidama ka jääda," ütles Kirsiaed.

"Osad nendest inimestest, kes tahavad saada matemaatikaõpetajaks, vajavad veel põhikooli tasemel matemaatika õppimist juurde, sest see ei ole ju see, mida ülikool praegu teeb. Kui inimene tahab saada matemaatikaõpetajaks, siis me eeldame, et ta juba matemaatikat oskab," sõnas Klaasmägi.

Eelmisel aastal kandideeris Tallinna Ülikooli ümberõppeprogrammi 70 inimest, samas kui matemaatikaõpetaja magistrantuuri asus 28 kandidaadist õppima 22 inimest.