Uue kuulipilduja hankimine on osa Eesti kaitseväe relvastuse uuendamise projektist, mille käigus vahetatakse välja põhilised käsitulirelvad, nagu automaadid, täpsuspüssid, granaadiheitjad ja snaipripüssid. Uued relvad mitte ainult ei vaheta välja vana kulunud relvastuse, vaid muudavad meie üksused mobiilsemaks ja tagavad ööpäevaringse võitlusvõime.

Kuulipilduja kasutamine lahingus annab taktikalise eelise, toetades üksuseid kaitse- ja ründeoperatsioonidel, suutes mõjutada vastast, kes on tavalise automaaturi tuleulatusest väljas. Kuulipildujaga saab tagada jätkuva tuletoetuse pikema aja vältel mahasuruva tulega või lühikest aega intensiivse tõkketulega.

Uus vana tuttav

5,56 mm kaliibriga kergekuulipilduja Negev töötati välja Iisraeli kaitsejõudude jaoks aastatel 1986–1996. Israeli-Eesti relvatehingu käigus soetati 1996. aastal paarsada kuulipildujat. Nagu igal uuel relvasüsteemil esines ka neil kuulipildujatel puuduseid, mille kõrvaldamiseks tegi tootjatehas IMI (Israel Military Industries) hulgaliselt muudatusi uuemate kuulipilduja mudelite ja Israeli kaitsejõudude relvade puhul.

Sarnane moderniseerimine võeti ette ka Eesti kuulipildujatega aastatel 2011–13, mille käigus tehti meie Negev relvadele üle 80 tehnilise muudatuse, mis suurendasid selle vastupidavust ja töökindlust. 5,56 mm kaliibriga kuulipildujat Negev kasutatakse siiamaani mõnes kaitseväe üksuses.

2012. aastal tutvustas IWI (Israel Weapon Industries – IMI järeltulija) uut 7,62 mm NG-7 kuulipildujat Negev. Oma disaini ja kasutusomaduste poolest on see 7,62 mm relv väga sarnane oma väiksema kaliibriga eelkäijaga, kuid võimsama ja mõõtudelt suurema laskemoona kasutamise tõttu ehituslikult mitmeti erinev.

Negev NG-7 puhul on tegemist lindist söödetava, püssirohugaaside survel toimiva õhk-jahutusega ja põhiliselt automaattuld laskva relvaga, mis töötab avatud luku põhimõttel. Avatud lukk tagab kiirema vintraua jahtumise ja hoiab ära padrunipesas sisestatud padruni soovimatu süttimise vintraua kuumenemisel.

Tänapäevane kuulipilduja

Võrreldes praegu kaitseväes kasutatud 7,62 mm kuulipildujatega MG 3 ja Ksp 58 on NG-7 varustatud sihtimisseadmete ja lisaseadmete kinnitusliistudega. Need võimaldavad relvale lisada väikese vaevaga päevaseid ja öiseid võitlusseadmeid, nagu punatäppsihikud, laserid ja öövaatlus- ning termosihikud.

Uue kuulipilduja soetusel jäädi sama kaliibri juurde, mis oli vanadelgi kuulipildujatel. 7,62 mm NATO laskemoon tagab efektiivse laskekauguse, mõju ning logistilise jätkusuutlikkuse tänu oma levinud kasutusele.

Selle kaliibri eeliseks on, et 7,62 mm NATO padruni lastud kuulil on energiat 1000 meetri kaugusel sama palju kui 5,56 mm NATO omal 500 meetri peal. Raskemat NATO kuuli mõjutab ka tuul pea poole vähem kui kerget, mille kõrvalekalle 500 meetri peal nõrga risttuule puhul võib olla umbes üks meeter.

7,62 mm Negev võimaldab punktsihtmärke tabada kuni 600 meetri kaugusele. Maa-ala sihtmärgid on hästi tabatavad kuni 1000 meetri kauguselt. Relv võimaldab ka kaugemale lasta, kuid tuleb arvestada, et tule suunamiseks pikematel distantsidel kasutatakse trasseerivate kuulide jälge, mille põlemine ulatub ainult 900 meetri peale.

Kaitseväes on kuulipilduja kasutusel põhiliselt jalastunud operatsioonidel, kus jalaväelane seda kaasas kannab. Kui vanemaid kuulipildujaid MG 3 ja Ksp 58 kaaluga 11,5 kg kasutatakse enamasti meeskonnarelvana, siis Negevi relva võib selle vähendatud (8,6 kg) kaalu tõttu vajaduse korral ka individuaalrelvana kasutada.

Laskur suudab ise kõiki relvaga seotud toiminguid sooritada ning vajaduse korral lasta nii põlvelt kui püstiasendist. Mis aga ei tähenda, et me saaksime loobuda jalaväejaos kuulipilduri abist, sest lahingukomplekti jagu lahingumoona tuleb endiselt mitme mehega kaasas kanda. Uue Negevi lindikotid nii 60- kui 120-padrunilised. See aitab erisugustes lahingutes efektiivselt tegutseda.

Tänapäeval on see tavaline, et väikese vaevaga saab eri konfiguratsiooniga relvi kokku panna. Enamik Negevi kuulipildujaid tuleb lühema 420 mm vintrauaga. See tagab sõidukites, linnalahingus ja tihnikus parema manööverdamisvõime, vähendades relva kaalu ja gabariite. Samuti võib helisummutit kasutades jääda mõistlikku kaalu ja pikkuse vahemikku. Kui jaos on nii kuulipildujal kui täpsuspüssil sarnase pikkusega vintraud, siis võimaldab see ristkasutada ka ballistilise sihikuristiga sihtimisseadmeid. 

Artikkel on ilmunud ajakirjas Sõdur.