President Putin nimetas asevälisminister Sergei Rjabkovi oma ametlikuks esindajaks Euroopa tavarelvastuslepingu (CFE) denonsseerimise kaalumisel, selgub kolmapäeval Venemaa ametliku juriidilise teabe portaali pandud infost.

Presidendi korralduse kohaselt hakkavad küsimust arutama Venemaa parlamendi mõlemad kojad.

Venemaa on juba peatanud CFE-s osalemine. 13. juulil 2007 allkirjastas Putin vastava dekreedi ning 29. novembril 2007 võeti vastav seadus parlamendis vastu.

2015. aastal teatas Venemaa oma osalemise peatamisest lepingut käsitleva konsultatiivrühma koosolekutel, kuid jäi siiski ametlikult lepingu osaliseks.

CFE lepingule kirjutasid 19. novembril 1990 Pariisis alla 16 NATO tollase liikmesriigi (Belgia, Ühendkuningriik, Saksamaa, Kreeka, Taani, Island, Hispaania, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Holland, Norra, Portugali, USA, Türgi, Prantsusmaa ning kuus Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) (Bulgaaria, Ungari, Poola, Rumeenia, NSV Liit ja Tšehhoslovakkia) esindajad ning see jõustus 9. novembril 1992. aastal.

Kahe sõjalise bloki kokkuleppega piirati Euroopas tavarelvastust viie relvaplatvormi – tankid ja lahingumasinad, soomustransportöörid, suurtükid, lahingukopterid ja hävituslennukid – ulatuses, tehti suured sõjalised õppused ja vägede liigutamine lepingu territooriumil läbipaistvamaks ning loodi kõige selle jaoks tugev kontrollirežiim.

Külma sõja lõppedes sooviti leping üle vaadata ning see päädis 1999. aastal Istanbulis sõlmitud kohandatud CFE lepinguga (Adapted-CFE ehk A/CFE), mis ei lähtunud enam blokipõhisusest, vaid vaatas kõiki osalisriike ja nende vägesid ning relvastust eraldi. Samas sõlmitud poliitiliselt siduva kokkuleppega lubas Venemaa oma väed Gruusia territooriumil olevatest baasidest kui ka oma Moldova territooriumil oleva relvastuse sealt välja viia, kuid ei ole neid kohustusi kunagi täitnud. Seetõttu ei ole lääneriigid uuendatud lepingut ratifitseerinud ning sellega ei ole saanud ühineda ka Eesti ning teised NSV Liidu lagunemisel tekkinud riigid.