Otse kell 15: Lennart Meri konverentsi arutelud

Tänavuse Lennart Meri konverentsi avaarutelu
Tänavuse Lennart Meri konverentsi avaarutelu Autor/allikas: Lennart Meri konverents

Sel nädalavahetusel toimub Tallinnas 16. korda Lennart Meri konverents, kus tunnustatud välis- ja julgeolekupoliitika mõtestajad arutavad, kuidas sõda Ukrainas on muutnud maailma jõujooni. Valitud arutelusid näeb kogu nädalavahetuse ERR-i portaalis otsepildis.

Konverentsi töökeel on inglise keel, tõlge eesti keelde puudub.

Reedesed ülekanded

Kell 15

Konverentsi eelüritus. Kõik inimesed unistavad, kuid mitte võrdselt: Lähis-Ida väljavaated

USA strateegiline nihe Ida-Aasia suunas ja Euroopa hõivatus Venemaaga on andnud tulemuseks lääneriikide vähenenud tähelepanu Lähis-Idas. See võib olla samal ajal nii hea kui ka halb. Ühest küljest sõltub piirkonna julgeolek lääneriikide panusest, see puudutab näiteks peatunud JCPOA leppe edasist arengut. Lääneriikide vähenenud kohalolek võib avada võimalusi teistele, potentsiaalselt vähem heasoovlikele osapooltelele, nagu Venemaa ja Hiina oma mõju kinnitamiseks.

Teisest küljest ei ole ka lääneriikide  lähenemine kaugeltki alati altruistlik, teinekord see võib-olla isegi silmakirjalik. Näiteks on EL olnud valmis eirama Iraani relvaekspordi mõju Jeemeni sõjale, kuid mitte Ukraina sõjale. 

Kuidas tajuvad Lähis-Ida riigid USA rolli oma piirkonnas? Millised on Venemaa huvid ja tegevused ning kuidas on need muutunud alates Ukraina sõja algusest? Kuidas kavatseb Türgi navigeerida keeruliste poliitiliste suhete ja julgeolekuprobleemide valdkonnas antud piirkonnas? Kas Venemaa ja Iraani vahelistel suhetel on kindel strateegiline alus või on see ajutine mugavusabielu?  Kuidas mõjutab sõda Süürias Venemaa ja lääne muutuv rahvusvaheline positsioon ja käitumine?  

Osalejad: Faisal Abbas, Arab Newsi peatoimetaja; Mustafa Aydin, Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete professor; Anna Borshchevskaya, Washingtoni Instituudi vanemteadur; Seth Jones, strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse asepresident ja rahvusvahelise julgeolekuprogrammi direktor; Hanna Notte, Viini desarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamine keskus. Arutelu juhib Jörg Lau, Die Zeiti korrespondent.

Konverentsi algus

Kell 17-17.05 Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori Indrek Kanniku avasõnad

17.05-18.30  Avaarutelu. Incipit Vita Nova - ja algab uus elu 

Avaarutelul osaleb peaminister Kaja Kallas koos Läti peaministri Krišjānis Karinši, Leedu peaministri Ingrida Šimonyte, Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestageri ning ajaloolase Timothy Garton Ashiga. Arutelu juhatab Brookingsi Instituudi Ameerika Ühendriikide ja Euroopa keskuse direktor Constanze Stelzenmüller.

Venemaa agressioon Ukraina vastu on sundinud Euroopat ümber mõtestama oma lähenemist julgeolekule. Kasvava strateegilise konkurentsi ajastul peab Euroopa kohanema geopoliitilise ja geomajandusliku vastasseisuga ning õppima jõudsalt arenema vaatamata majanduslikele ja poliitilistele kriisidele. Euroopa edu sõltub tema ühtsusest ja solidaarsusest, suutlikkusest säilitada oma majanduslikku jõudu ja konkurentsivõimet, suuremast tegutsemisvõimest ja vastupanuvõimest, sealhulgas ka sõja ajal. Venemaa sõda on paljastanud Euroopa kaitsetööstuse nõrga aluse ja toonud välja vajaduse tugevdada kaitsetööstuse võimekust. Sarnaselt COVID-19 pandeemiaga on see näidanud usaldusväärse ühenduvuse ja turvaliste tarneahelate väärtust. Lisaks on sõda taas kord rõhutanud tugeva ja eduka Atlandi-ülese suhte väärtust.

Kuidas saab Euroopa pikas perspektiivis ühtsust säilitada? Milliseid samme peaks astuma, et jätkata praeguste Atlandi-üleste suhete taaselustamist? Kas Euroopa vajab uusi lähenemisviise sellistele võtmeküsimustele nagu agressiivne Venemaa, kaubandus ja Hiina, et saada jätkuvalt kasu headest suhetest üle Atlandi ookeani ja kaugemal?

Lennart Meri konverents 2023

Selle aasta konverentsi pealkiri "Ja algab uus elu" on Dante Alighieri tsitaat. Konverentsi kontekstis viitab see uuele julgeolekuolukorrale, mis on Euroopas toimuva sõja tagajärjel sündimas.

"Vene agressioon on paisanud Euroopa tagasi aega, mida Teise maailmasõja järel pidasime möödanikuks," ütles konverentsi direktor Eeva Eek-Pajuste. "Külma sõja lõppedes arvasime, et impeerium laguneb ilma suurema verevalamiseta, aga see oli ennatlik. Oleme praegu tunnistajaks Euroopa viimase koloniaalvõimu kokkuvarisemisele, ning see on jõhker, verine ja revanšistlik."

Ta lisas, et nii näeb seda nö kollektiivne lääs. "Riikide üsna üksmeelne arusaamine Venemaa agressioonist ei pruugi aga olla nii iseenesestmõistetav globaalses lõunas. Sõda on kiskunud lahti koloniaalmineviku haavu ning Euroopa kuuleb süüdistusi silmakirjalikkuses ning ükskõiksuses. Süüdistuste paikapidavuse üle võib vaielda, kuid vajadus sügavama dialoogi ja parema teineteisemõistmise järele on ilmne ja Lennart Meri konverents pakub ka selleks võimaluse."

Lennart Meri on öelnud, et poliitika on tehas, mis toodab tulevikku. Meist endist oleneb, milline toodang sellest tehasest väljub ja milline on maailm, kus tulevikus elame.

Konverentsi aruteludel osalejate seas on peaminister Kaja Kallas, Läti peaministri Krišjānis Karinši, Leedu peaminister Ingrida Šimonyte, Euroopa Komisjoni asepresident Margrethe Vestager, ajaloolane Timothy Garton Ash, kaitseminister Hanno Pevkur, välisminister Margus Tsahkna, NATO Euroopa vägede kõrgem ülemjuhataja kindral Christopher G Cavoli, Tšehhi kaitseväe ülemjuhataja kindralleitnant Karel Rehka, ühiskonnateadlane Grigori Judin, rahvusvaheliste suhete ekspert teadur Fiona Hill, Keenia presidendi nõunik Monica Juma, Soome parlamendisaadik Elina Valtonen, professor Akiko Fukushima Tokyo poliitikauuringute sihtasutusest, Saksamaa suursaadik Poolas Thomas Bagger ja palju teisi.

Lisaks üldisele maailmapoliitilisele olukorrale räägitakse ka ajakirjandusvabaduse piiramisest, energiavarustusest, turvalistest ühendustest, hübriidohtudest ning süvitsi eri regioonidest: Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, Lõuna-Kaukaasiast ja Musta mere äärsest piirkonnast.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: