Konverentsi töökeel on inglise keel, tõlge eesti keelde puudub.

Pühapäevased arutelud

Kell 10-11.30 Arutelu. Ma elan võimalikkuses: globaalsed perspektiivid pärast sõda

Lääne arusaam Ukrainas toimuvast sõjast kui Venemaa imperialistlikust agressioonist endise koloonia vastu ei ole tingimata ülemaailmne. Nagu ÜROs hääletamine on näidanud, võivad teistel riikidel olla vastandlikud väljavaated või nad võivad olla ükskõiksed. Ülemaailmses lõunas süüdistatakse kollektiivset läänt sageli silmakirjalikkuses, teiste toidu- ja energiajulgeoleku väljakutsetele ebasümpaatias ning ebaproportsionaalse osa ülemaailmsest rikkusest kontrollimises. See pakub võimalusi teiste ülemaailmsete osalejate võimupüüdlustele. Venemaa taotleb võimu Aafrikas ja Aasias, kasutades vahendeid, mis on seotud diplomaatia, relvamüügi ja Wagneri grupi kasutuselevõtuga. Hiina taotleb sama majandusliku sunni, laenude ja investeeringute kaudu. Pikk vastasseis Venemaa ja lääne vahel oleks osaliselt vastasseis erinevate väärtussüsteemide vahel, nõudes läänt võitlema südamete ja mõtete eest globaalses lõunas. 

Kas globaalse lõuna ükskõiksus sõja ja kasvava enesekindluse suunas lääne suunas on märke nihkuvast rahvusvahelisest korrast? Kas mõjusfäärid on multipolaarses maailmas vältimatud? Millised on globaalse lõuna väljavaated ja tagajärjed, mis tekivad mingil kujul rahvusvahelise osalejana? Mida peaks lääs tegema teisiti, et mitte kaotada oma tähtsust globaalses lõunas?

Osalejad: Abdullah Baabood, Katari riigi islamiuuringute õppetooli juhataja Waseda Ülikoolis; Jessica Berlin, välispoliitika analüütik ja tegevdirektor, CoStruct; Monica Juma, Kenya Vabariigi presidendi riiklik julgeolekunõunik; Raja Mohan, Aasia Ühiskonna Poliitikainstituudi vanemteadur; Peter Van Praagh, Halifaxi rahvusvahelise julgeolekufoorumi asutaja-president.

Arutelu juhib Bobo Lo, sõltumatu rahvusvaheliste suhete analüütik

Kell 12-13.25 Arutelu. Ehitamise aeg: uue turvaarhitektuuri põhimõtted

Murrang julgeolekus, mille põhjustas Venemaa agressiooni brutaalsus, võtab mitmeid vorme ja mõjutab ühiskondi kogu maailmas. Sõda on värskendanud NATO-t, sealhulgas selle olulist transatlantilist sidet, ning toonitanud USA olulist rolli Euroopa julgeoleku peamise tagajana. See on sundinud lääneriike oma positsiooni ja ambitsioone üleilmses poliitilises struktuuris uuesti läbi vaatama. Venemaa on jätkuvalt Euroopa kõige tõsisem julgeolekuoht, samas kui Hiina ambitsioonid jäävad USA peamiseks mureks. Vastasseis lääne ja mittedemokraatliku maailma vahel on keskpikas ja pikas perspektiivis selgelt usutav. See väljavaade nõuab nii intellektuaalset kui ka moraalset järelemõtlemist. Meie väärtused on olulised.

Kuidas me saame tagada, et uus arusaam tugeva Atlandi-ülese sideme olulisusest püsib? Kui tugev on Euroopa? Kes suudaks seda tugevamaks teha? Mida saaks veel teha, et Ukraina võidaks? Millist hinda on lääs valmis maksma oma globaalse positsiooni säilitamiseks?

Osalejad: Thomas Bagger, Saksamaa suursaadik Poolas; Christopher G Cavoli, USA Euroopa väejuhatuse ülem ja liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas; Nathalie Tocci, Istituto Affari Internazionali direktor; Pierre Vimont, Carnegie Europe'i vanemteadur; Dan Fried, endine USA diplomaat.

Arutelu juhib Eesti endine president Kersti Kaljulaid.