Tallinnas, Lennart Meri konverentsil osalenud Tocci sõnul leiavad veel sõja algul itaallaste hulgas üsna populaarsed ning Kremli jutupunktidega kokku langevad arusaamad, kuidas NATO ise on provotseerinud Ukraina sõja ning kuidas Venemaa tegeleb vaid loomuliku enesekaitsega nüüd Itaalias järjest vähem poolehoidu. Põhjuseks Venemaa presidendi Vladimir Putini enda küüniline avameelsus.

"Me kõik peame tunnistama, et kui Vladimir Putin üritaks välja näha veidi mõistlikum, kui ta teeskleks, et tahab läbirääkimisi ja rahu ja kõike muud sellist, siis ma usun, et lõhe tema ja Euroopa vahel ei oleks nii suur. Aga ta ei teeskle, ta ongi see, kes ta on ja see tema hoiak ongi see liim, mis eurooplased ühte liidab," ütles Tocci.

Samuti on lõunaeurooplased hakanud vähem muretsema mõju pärast, mida sõda nende eluolule avaldab, sest seni on sõja majanduslik mõju jäänud kardetust väiksemaks.

"Me oleme energiakriisi ja selle taga kummitava võimaliku majanduskriisiga päris hästi toime tulnud. Seega, isegi kui Itaaliasugustes riikides on endiselt teistsugused ohuhinnangud, asendab tõik, et sõja kulud on jäänud kardetust palju väiksemaks, et kõige hullemad hirmud ei saanudki tõeks, senise vastuseisu hoopiski kindla toetusega Ukrainale," rääkis Tocci.

Tocci usub, et eurooplaste praegune ühtehoidmine jääb püsima pikemaks ajaks. Samas tekitab kogenud poliitikavaatlejas pessimismi, et praegu kujunev julgeolekuarhitektuur on selgelt suunatud Putini Venemaa vastu ning võib laguneda, kui ühist vaenlast enam ei ole.

Tocci aga tõdeb, et Putinile vastandumine praeguse julgeolekuarhitektuuri alusena on paratamatu ning meie võimuses pole seda muuta.