X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"AK. Nädal" vaatas sisse obstruktsiooni ajalukku

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu on terve lõppeva nädala pidanud pikki ööistungeid, kuid sisulise tööni ei jõutud ja isegi päevakord on jäänud kinnitamata. "AK. Nädal" uuris, mis on obstruktsioon ehk sihilik töötakistus, mida riigikogus ka juntimiseks kutsutakse ning kui keeruline on seda lõpetada.

Opositsioon on Riigikogus protestinud mitmel moel. Kuningriiklased lõid saalis trummi, Indrek Saar tegi pauku. Pikad päevi ja öid kestvad istungid on ajanud vihale istungi juhataja. 

Urmas Reinsalu Isamaast loetleb neid kordi, kui obstruktsioon ehk sihilik töötakistus ehk juntimine on kestnud. "Ma mäletan oma parlamendiminevikust aega, kui sotsiaaldemokraadid lastetoetuste puhul blokeerisid parlamenditööd kuu, Keskerakond elektriaktsiisi alandamise puhul tegi seda ka ligi kuu aega ja ka eelmisel suvel ja ka selle kuulsa lapse ja peretoetuse seaduse puhul on siis poliitiline vastasseis Reformierakonna puhul obstruktsiooni kasutamise puhul oli nädalaid ja viis valitsuskriisini," rääkis Reinsalu.

Eelmise koosseisu ajal, kui Reformierakond oli opositsioonis tegid nad obstruktsiooni teise pensionisamba reformimise ja abielureferendumi vastu, meenutab Jürgen Ligi. Kui Reformierakond võimule sai, suurenes tema sõnul obstruktsioonide arv. 

"Ta muutus üldiseks praktikaks eelmise Riigikogu ajal, kus siis sellist blokeerimist tehti – ma peast ütlen – ikkagi kolm korda rohkem, kui ülejäänud Eesti taasiseseisvumise aja jooksul tehti," rääkis Ligi.

Riigikogu öise maratonistungite ajal on aastate jooksul kasutatud kõikvõimalikke vahendeid. 2010. aastal pidas kõnetoolis tundide kaupa vastu sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof, kes toonase opositsioonisaadikuna pidi aega võitma lugedes ette ametinimetusi, kellel raske elu. Sekkus riigikogu juhataja.

"Kõigest on võimalik rääkida ja ega siis opositsioon ka aktiivselt küsis minu käest ja mina siis pikalt ja laialt vastasin," ütles Pikhof.

Opositsiooni turmtule all on tulnud rahandusministrina seista tunde kõnetoolis Jürgen Ligil.

"Ei see ei ole raske. See on aus debatt, kus küsitakse ja vastatakse. Kui solvatakse siis sellele tuleb ka reageerida. See pole probleem. See on osa debatist," rääkis Ligi.

Ligi sõnul oli üks tõsisemaid hetki see, kui 1999. aastal käisid tõsised vaidlused negatiivse lisaeelarve üle, millega toonane opositsioon sugugi nõus ei olnud.

"Selle negatiivse lisaeelarve me pidime vastu võtma usaldusega, sest opositsioon kiusas. Aga see oli ka põhimõtteline vaidlus. Meie arvates tuli eelarvet kärpida ja opositsioon oli vastu," sõnas Ligi.

Viimase paarikümne aasta jooksul on opositsioon juntinud just riigieelarve teise lugemise ajal nii, et tehtud palju muudatusi ja palutud neid hääletada koos vaheaegadega. Vahepeal on isegi seadust muudetud, et praegu ei saa päris kõiki muudatusi suures saalis hääletusele panna.

"Mis sellele vastus oli tollel ajal oli katuserahad. Katuseraha institutsioon tekkis sellest, et eelarvega pressis opositsioon välja muudatusettepanekuid ja opositsioon osteti katuserahaga ära lihtsalt," kirjeldas Ligi.

Obstruktsiooni kutsutakse riigikogus ka juntimiseks, mis pärineb 1990. aastatest, kui keskerakonna fraktsiooni esimees oli Arvo Junti ja temal oli oskus istungeid pikendada, võtta vaheaegu, pidada kõnesid. Esimesena ütles selle mõiste välja toona Isamaa ridadesse kuulunud Tiit Sinissaar. Isamaa ja Keskerakonna suhted olid toona jahedamast jahedamad ja teineteist püüti pidevalt tögada.

"No võib-olla veidike ebaõiglaselt härra Junti on esile kerkinud selles. Niimoodi ikka on, et hüüdnimed teinekord kleepuvad külge," sõnas Reinsalu.

Obstruktsioon ehk juntimine on keeruline nii neile, kes seda korraldavad kui ka neile, kelle vastu seda tehakse, ütles riigikogu endine esimees Eiki Nestor (SDE).

"Nendel, kes on valitsuses, nendel on väga keerukas välja mõelda selliseid kompromisse, mis oleksid vastuvõetavad nii neile, kes on enamuses, kui ka neile, kes on vähemuses. Nende välja mõtlemine ei ole sugugi lihtne. Nendel, kes korraldavad sellist väljaastumist, nendel on teine probleem. Nimelt obstruktsiooni on väga lihtne alustada aga väga keeruline lõpetada," rääkis Nestor.

Lõppeval nädalal tuli nii uutel kui ka poliitikas karastunud riigikogu liikmetel Toompea lossis öid veeta.

"Obstruktsioon on opositsiooni tööriist, ma olen ka sellega varasemalt meedia vahendusel kokku puutunud ja saan enam-vähem aru, mis see tähendab. Siin majas olles saad rohkem telgitagusest teada," rääkis Eesti 200 fraktsiooni liige Hendrik Terras.

"Vähe lootust on, et see kompromiss tuleb ja tõenäoliselt jätkame ikka samamoodi nagu esmaspäeval ja teisipäeval," rääkis Reformierakonna fraktsiooni liige Vilja Toomast.

Urmas Reinsalu ütleb, et obstruktsioon lõppeb siis, kui saavutatakse kokkulepe või on ühel poolel jõud otsas. Kuigi vanematekogu käib koos, tehakse ka väikseid samme järeleandmise teel, siis lõppu praegu veel näha pole

"Ma arvan, et selles vastasseisus ega opositsioonil alternatiivi ei olegi. Kui nad praegu lööksid kulpi ja oleksid vait, no siis nad võiksid neljaks aastaks täiesti koju minna, siis opositsiooni järgi puuduks vajadus," sõnas Reinsalu.

"Seda, et vähemus ütleb, milliseid otsuseid valitsuses tuleb teha – peab tegema, et ta ei tohi rahandust korrastada, et ta ei tohi teha makse ja toetusi jõukohasemaks. Ühesõnaga rahandusliku seisu parandamises minu arvates kompromissi ruumi meil ei ole. Mõnes teises asjas võib olla on," rääkis Jürgen Ligi.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: