Kallas rääkis Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" pikalt opositsiooni korraldatud obstruktsioonist riigikogus ja oli väga kriitiline.

"Seda, et öeldakse, et te peate meiega kokku leppima, milliseid eelnõusid te riigikokku esitate ja milliseid mitte, siis see ei ole põhiseaduslik. Riigikogu peab saama menetleda kõiki eelnõusid ja arutleda nende eelnõude üle ja me saame istuda maha, kui nad on teinud muudatusettepanekud ja vaadata, kas meil on kompromissikohta või ei ole. Ja erinevalt EKREIKE valitsusest, kes mitte ühtegi asja, mida meie esitasime ei arvestanud, olen mina näidanud oma tegudega, et ma olen valmis nendega maha istuma, kuulama nende murekohti ja võtma neid arvesse," ütles Kallas.

"Mina tunnen, et EKREIKE praegu kasutab ära seda, et me oleme liiga heasoovlikud. Nad teavad, et ma olen üritanud kogu aeg leida neid kokkuleppeid ja nad kasutavad seda kurjasti ära," lisas ta.

Kaja Kallas võrdles koalitsiooni ja opositsiooni omavahelisi suhteid läänemaailma ja Venemaa suhetega enne seda, kui Venemaa Ukrainale kallale tungis.

"Enne seda kui Venemaa läks Ukrainale kallale, siis samamoodi Venemaa esitas nõudmisi, siis küsiti ka, et mida lääs saaks teha, et de-eskaleerida," sõnas Kallas.

"Meie ei ole seda olukorda tekitanud. Olid valimised, valimistel olid võitjad ja olid kaotajad. 2019. aasta valimiste järgselt Reformierakond küll võitis need valimised, aga mina sain täiesti selgelt aru, et kuna enamuse riigikogus sai kokku EKREIKE, siis isegi kui mulle see valitsus ei meeldinud, siis ma aktsepteerisin seda, et see on demokraatlik protsess," lausus Kallas.

Praegu kasutab opositsioon Kallase sõnul täpselt sama taktikat, mida Venemaa kasutas. "Kõigepealt sa nõuad õigusi, mida sul mitte kunagi ei ole olnud – mitte kunagi ei ole olnud õigust, et opositsioon hakkab ütlema, mis eelnõusid sa üldse esitada võid ja mis eelnõusid sa esitada ei või. Teiseks, sa esitad ähvardusi, kasutad jõuvõtteid. Ja kolmandaks loodad, et alati on keegi, kes pakub sulle siis selle peale midagi ja sa saad midagi, mida sul enne ei ole olnud," loetles Kallas.

Ajaloolise paralleeli tõi Kaja Kallas ka Adolf Hitleri aegse Saksamaaga. "Väärtustega me kompromissi teha ei saa. See ongi see lehmakauplemine, kuidas see olema ei peaks, et pressitakse selliselt välja. Kui te vaatate mitte ainult Eesti ajaloost, vaid ka teiste riikide, näiteks Saksamaa ajaloost, kus Hitleri partei pani parlamendi seisma, siis need on väga hirmutavad näited," lausus Kallas.

"Mulle tundub, et kõik ei ole adunud, kui tõsine see olukord praegu on," lisas ta.

Parlamentaarne demokraatia eeldab Kallase sõnul eelnõude sisu arutamist pärast seda, kui opositsioon on teinud muudatusettepanekud.

"Ma ei ütle seda, et me kõike saame aktsepteerida, aga ma olen tõesti valmis kuulama. Aga mitte seda, et nad blokeerivad kogu töö," sõnas Kallas.

Kallas ütles, et see, et EKRE ei tunnista praegust valitsust, on ohuks demokraatiale.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kas Kallas peab võimalikuks koostada riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise eelnõu valitsuses, mis võimaldaks selle siduda valitsuse usaldushääletusega.

"Riigikogu oma protseduurikat ikkagi peab arutama ise. Minu meelest see ei oleks kuidagi hea, et valitsus selle teeb. Ma ei näe praegu seda võimalust. Riigikogu peab ikkagi saama ise kokku leppida just sel põhjusel, et kord oled sa opositsioonis ja siis koalitsioonis," vastas Kallas.

"Ma tõesti ei näe, et me tuleksime valitsusest ütlema ja seda usaldusega siduma. Mulle tundub, et see ei ole põhiseaduspärane, seetõttu ma sellist ettepanekut ei tee," lisas Kallas.

Kallas käibemaksutõusust: mida sa seal siis nii pikalt arutad?

Rääkides koalitsiooni maksumuudatustest ütles Kallas, et kuna maksumäärasid muudetakse vaid veidi, siis see põhjalikumalt analüüsi ja kaasamist ei eelda.

"Kui me võtame näiteks käibemaksuseaduse. Käibemaks on 20 protsenti või on 22 või 24. Mida sa seal siis nii väga pikalt kaasad ja arutad?" ütles ta.

Kallas ütles, et kiirkorras eelnõude läbisurumise tingivad tavapärased menetlusajad, mis käivad muudatusettepanekute esitamise ja komisjonides menetluse kohta ning hea tava, et maksumuudatuste jõustumiseks antakse aega kuus kuud.

"Seda, et valitsus suure hooga hakkas tööd tegema ei saa ju ette heita. Meil on väga töökad inimesed," lausus Kallas.

Kallas oli kahtlev ka erinevate mõjuanalüüside suhtes. öeldes, et need ei pea tihti ajas tagasi vaadates paika. Samas tunnistas ta, et valitsuse kavandatud maksumäärad võivad konsultatsioonide käigus huvirühmadega ja riigikogus toimuva menetluse käigus veel muutuda. "Jah, võivad," ütles Kallas.

Kallas: abielu mõiste kaitseks tehtud avalikku kirja oli valus lugeda

Konservatiivsete väärtuste eest seisev hiljuti asutatud mõttekoda PESA edastas esmaspäeval riigikogule 59 avaliku elu tegelase allkirjaga avaliku kirja palvega abielu institutsiooni määratlus muutmata jätta, kui valitsus esitab sellise seadusmuudatuse eelnõu riigikogule vastuvõtmiseks.

Avalikule kirja allakirjutanute seas olid näiteks kirjanikud Hando Runnel, Indrek Hargla, helilooja ja muusik Sven Grünberg, näitlejad Liina Olmaru ja Indrek Sammul, teadlane Marju Kõivupuu ning ettevõtjad Indrek Neivelt ja Heldur Meerits.

Kaja Kallas ütles, et tal oli seda avaldust valus lugeda. "Öelda, et inimesed, kellel lapsi ei ole, ei ole Eesti arengusse midagi panustanud, see on nii solvav. Seda oli valus lugeda," sõnas Kallas.

"Küsimus on selles, kas me anname kõigile võrdsed õigused või ei anna," lausus ta perekonna seaduse muutmisest rääkides.

Teisipäeval võttis riigikogu perekonnaseaduse muutmise eelnõu menetlusse. Eelnõu järgi saavad abielu sõlmida kaks täisealist füüsilist isikut, sõltumata nende soost. Abielu kõrval jääb isikutele alles võimalus sõlmida kooseluleping. Eelnõuga nähakse ette lihtsustatud kord kooselulepingult abielule üleminekuks.