Tallinn loob Utilitasega kaugkütte ühisfirma
Tallinna linn ja OÜ Utilitas sõlmivad koostööleppe, et luua kaugküttevaldkonna ühisettevõte AS Utilitas Tallinna Soojus, mis hakkab kolmandiku ulatuses kuuluma Tallinna linnale ja kahe kolmandiku omanikuks saab Utilitas.
Loodav ühisettevõte on valdusettevõte, mis juhib investeeringuid Tallinna piirkonnas, soojuse müümist jätkab Utilitas Tallinn, teatas linnavalitsus.
Tallinna linn teeb uude ühingusse mitterahalise sissemakse Tallinna Soojuse aktsiatega ning Utilitas omalt poolt Utilitas Tallinna aktsiatega. Utilitas Tallinn ning Tallinna Soojus on edaspidi uue ühisettevõtte tütarühingud.
Loodava ühisettevõtte investeeringuid rahastatakse sisemistest rahavoogudest, aktsionäridelt ja kolmandatelt isikutelt võetud laenudega ning sissemaksetega ühisettevõtte aktsiakapitali. Utilitas võtab kohustuse finantseerida investeeringuid süsinikuneutraalsetesse tootmisvaradesse 225 miljonit eurot, ilma et see mõjutaks linna ja Utilitase osaluste osakaalusid ühisettevõttes. Tallinn ei võta rahalisi kohustusi seoses ühisettevõtte rahastamisega või muu rahalise abi andmisega.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et ühisettevõte hakkab juba lähitulevikus tootma soojust reovee ja merevee soojuspumpadega ning sellega alustatakse juba sel aastal.
"Utilitasel on võimekus neid tehnoloogiaid rakendada, ehitada merevee ja reovee pumbad, mis ongi alternatiivsed energiaallikad ja mis vähendab sõltuvust maagaasist ja teistest fossiilsetest kütustest," lausus Kõlvart.
Linnavalitsuse teatel ei mõjuta tehing rendi- ja operaatorlepingu täitmist. Samuti ei muutu midagi kaugkütteklientide jaoks ning soojuse piirhinda kooskõlastab ka edaspidi konkurentsiamet.
Ühingu aktsiakapitali kavandatav suurus on 10,9 miljonit eurot. Tallinnale hakkab kuuluma 3 634 060 aktsiat, mis moodustab 33,3 protsenti aktsiakapitalist, Utilitasele hakkab kuuluma 7 265 940 aktsiat, mis moodustab
66,7 protsenti aktsiakapitalist.
Lepingu lõppemine läheks Tallinnale maksma 250 miljonit
Tallinna Soojuse ja Tallinna Kütte ehk tänase Utilitas Tallinna vahel sõlmiti 2001. aastal ettevõtte rendi- ja operaatorleping, millega on viimased 22 aastat kaugküttevõrku hallanud ja arendanud Utilitas.
Kõlvart ütles, et Tallinn otsustas toona kõik linnale kuuluvad soojustrassid välja rentida, sest linna finantsseis oli selline, et ise investeeringuid poleks suudetud teha.
"Tol ajal peamine motivatsioon oli lahendada eelkõige majanduslikud küsimused ehk finantsprobleemid. Suuremad plaanis otsustati 20 aastat tagasi trassid erasektorile müüa. Tingimuseks oli, et 30 aasta pärast ostab Tallinn soojustrassid investeeringute hinnaga välja ehk seitsme aasta pärast peaks Tallinn kõik investeeringud partnerile kompenseerima" lausus ta.
Praeguse lepingu järgi peab rentnik ehk Utilitas Tallinn lepingu lõppedes tagastama linnale rendivara ning linn peab kompenseerima rentniku poolt varadesse tehtud investeeringud. Kompensatsiooni suurus sõltub tehtavatest investeeringutest ja ainuüksi tänaseks teostatud investeeringute põhjal oleks 2031. aasta lõpuks kompenseerimiskohustus hinnanguliselt 250 miljonit eurot. Ühisettevõtte loomisega Tallinna linnal kompenseerimiskohustus kaob.
Kõlvart märkis, et sellise summa maksmine tähendaks linnale seitsme-kaheksa aasta pärast finantskriisi ning see oli üks peamisi põhjuseid, miks viimased kaks aastat on Utilitasega läbirääkimisi peetud, et muu lahendus leida.
Kõlvarti sõnul on lisaks piiratud Tallinna võimalused pakkuda ise lahendusi, kuidas jõuda fossiilkütustest loobumiseni. "Tallinna potentsiaal pakkuda lahendusi on piiratud, seega on vaja partnerit. Täna on selge perspektiiv, et selleks, et kolme kuni kuue aasta pärast oleks võimalik pakkuda alternatiivseid energiaallikaid, siis panustada ja investeerida tuleb praegu," lausus ta.
Linnavalitsuse otsuse seletuskirjas märgitakse, et OÜ Utilitas annab ühisettevõttele üle ka laenunõuded AS Utilitas Tallinna vastu kogusummas 121,7 miljonit eurot.
Utilitas on investeerinud üle 450 miljoni euro ning tänaseks toodetakse enam kui kaks kolmandikku pealinna kaugkütteklientide tarbitavast soojusest biomassist ja olmejäätmetest, ülejäänud kolmandiku ulatuses on kasutusel endiselt maagaas.
Praegune koostöövorm ei võimalda uute taastuvenergial põhinevate tootmisvõimsuste rajamist, sest allesjäänud kaheksa-aastane lepinguperiood ei anna pankadele kindlust 25–30-aastase tasuvusajaga investeeringute rahastamisel, teatas Tallinn.
Utilitas võtab juhtrolli ühisettevõtte ja selle tütarühingute äritegevuse juhtimise
korraldamisel vastavalt äriplaanile, aktsionäride lepingule ja põhikirjale. Utilitase poolt osutatavate teenuste tegelikest kuludest lähtuvate mõistlike haldustasude maksmise põhimõtted lepitakse kokku aktsionäride lepingus, öeldakse seletuskirjas.
Ühisettevõtte juhtorganiteks on nõukogu ja juhatus. Linnal on õigus nimetada viieliikmelisse nõukogusse kaks esindajat ja Utilitasel on õigus nimetada nõukogusse kolm esindajat. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest, kes valitakse viieaastaseks ametiajaks, juhatuse nimetab nõukogu.
Utilitasel on juhtiv roll uue ettevõtte äriplaani väljatöötamisel, koostamisel ja uuendamisel. Äriplaani eesmärk on viia lõpuni kaugküttevõrgu uuendamine vastavalt Tallinna ühtse kaugküttevõrgu arengukavale ja saavutada süsinikuneutraalne kaugkütte- ja jahutuse varustus hiljemalt 2030. aastaks.
Seejuures on kiirendatud investeerimisplaani eesmärk vähendada hiljemalt 2027. aastaks maagaasi osakaalu kaugküttes alla 10 protsendi, mis võimaldab vähendada fossiilkütuste tarbimist enam kui 500 000 megavatt-tunni võrra, teatas Tallinn.
Konkurentsiamet veel tehingu üksikasju ei tea
Tallinna linna ja Utilitase ühisettevõtte loomise peab heaks kiitma Tallinna linnavolikogu ja konkurentsiamet.
Konkurentsiametist öeldi ERR-ile, et nad ei ole sellise tehingu kohta koondumise teadet esitatud, mistõttu ei ole hetkel tehingu üksikasjad teada.
"Seega on veel vara koondumust ja selle võimalikku mõju kommenteerida. Juhul, kui koondumine kuulub konkurentsiseaduse alusel kontrollimisele, siis konkurentsiamet hindab koondumise mõju ning teeb vastava otsuse," ütles konkurentsiameti koondumiste kontrolli osakonna juhataja Külliki Lugenberg.
Toimetaja: Marko Tooming