Lisaks Narvale on kaugküte odavam Karksi-Nuias ja Lähte alevikus

Kui praegu on kõige odavam kaugkütte piirhind Narva linnas, siis alates 1. septembrist ootab Narva elanikke hinnatõus. Samas jääb linn siiski üheks odavaimaks kaugkütte piirkonnaks Eestis.
Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhindade järgi maksab Narva linnas soojus käibemaksuta 39,83 eurot/MWh. Pärast hinnatõusu on uueks piirhinnaks 73,35 eurot/MWh, vahendas Põhjarannik. Vaatamata hinnatõusule, jääb Narva linn siiski hinnaedetabeli tagumisse otsa.
Narvast odavamad hinnad on konkurentsiameti andmetel aga Tallinnas Ovaal Maja võrgupiirkonnas, kus soojus maksab 48,42 eurot/MWh ja ka Rae Tehnopargi võrgupiirkonnas, kus MWh soojuse hind on 62,66 eurot.
Suurematest piirkondadest on aga odavamate seas Karksi-Nuia võrgupiirkond (54,43 eurot MWh) Mulgi vallas, Lähte aleviku võrgupiirkond (56,38 eurot/MWh) Tartu vallas ning Linnamäe ja Pürksi küla võrgupiirkond Lääne-Nigula vallas. Seal on piirhinnad vastavalt 61,36 eurot/MWh ja 62,34 eurot/MWh.
Lääne-Nigula Varahaldus AS juhatuse liige Peeter Vikman ütles ERR-ile, et odavad hinnad on kujunenud ennekõike tükkturba kasutamise tõttu.
"Hind kujuneb teenusest ja lähtematerjalist, mis pole eriti kallis. Ja need tootmiskulud pole ka eriti kõrged," selgitas Vikman.
Tartu Valla Kommunaal OÜ tegevjuht Aigar Lepp ütles ERR-ile, et Lähte alevikus toodetakse soojust maagaasist, kuid detailsemat hinnakujunemisprotsessi ta ei täpsustanud.
Karksi-Nuia Soojus OÜ juhatuse liige Mikk Kullamaa selgitas ERR-ile, et odav hind tuleneb ennekõike kohaliku energiapuidu ehk saeveski hakkmaterjali kasutamisest.
"Alternatiiviks gaasi meil ei ole, aga tagavaraks on vedelkütus," sõnas Kullamaa ja lisas, et viimase kasutamist üritatakse vältida.
Hind kujuneb kütusest, investeeringutest ja müügimahust
Konkurentsiameti kommunikatsioonipartner Eike Kingsepp ütles ERR-ile, et soojusettevõtjad võivad müüa ka alla kooskõlastatud piirhinna, kui sisendid alanevad. Uus hind tuleb avalikustada ettevõtja kodulehel.
Kingsepp selgitas, et hinnad on odavamad enamasti piirkondades, kus soojust toodetakse tahkekütustest, milleks on näiteks puiduhake või turvas. Odavam on tootmine ka uttegaasist. Kallim hind võib kujuneda aga maagaasist või põlevkivist tootmisel.
"Erinevad on ka võrgupiirkondade soojuse müügimahud, soojustarbimise tihedused, soojuse tootmise ja jaotamise põhivarasse tehtud investeeringute suurused ja struktuur," ütles Kingsepp. Seega sõltub hind mitmest eri faktorist ja ei saa väita, et ainult kütus hinda kujundaks.
Kõige kallimad piirhinnad on aga Vändra võrgupiirkonnas, kus soojus maksab käibemaksuta 201,30 eurot/MWh, Kostivere võrgupiirkonnas (163,68 eurot/MWh) ja Rõngu võrgupiirkonnas (132,95 eurot/MWh).
Toimetaja: Grete-Liina Roosve