Eelmisel nädalal teatas Tallinn, et loob koos Utilitasega ühisettevõtte Utilitas Tallinna Soojus, millest kahe kolmandiku omanikuks saab Utilitas ja ühe kolmandiku omanikuks pealinn. Põhjuseks asjaolu, et soojustrassid aastakümneteks Utilitasele rentinud Tallinn peaks lepingu lõppemisel need investeeringute hinnaga välja ostma, linn aga kardab, et summa tasumine käiks neile üle jõu.

Utilitase kontserni juht Priit Koit ütles ERR-ile, et esialgne initsiatiiv tehinguks tuli nendelt, sest investeeringute rahastamine muutus rendilepingu tähtaja lähenemisel keeruliseks. Koidu sõnul tegid nad linnale ettepaneku, et ostavad Tallinnalt varad välja.

"Teistes linnades, kus Utilitas kaugkütteteenust pakub, on samuti võrgud meie eraomandis. Tallinn ei soovinud võrku müüa ja sellest tulenevalt alustasime läbirääkimisi lahenduste otsimiseks," selgitas ta.

Koidu sõnul teadvustasid nad teema olulisust juba mitu aastat tagasi, kuid seoses Venemaa algatatud sõjaga mullu veebruaris sai veelgi selgemaks, et investeeringutega imporditud fossiilkütuste asendamiseks ei saa oodata.

Ka Tallinna linnasekretär Kairi Vaher rõhutas vajadust energiajulgeolekule mõelda.

"Linn soovib ise osaleda strateegilise partnerina tegevuses, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega kaugkütte valdkonnas," põhjendas ta. "Kaugkütte energiasõltumatus fossiilsetest kütustest, toimepidevus, energia- ning hinnastabiilsus ja keskkonnahoidlike investeeringute tagamine taastuvenergiale üleminekuks. Need on ka põhjused, miks Tallinn peab oluliseks sellist koostööd teha."

Tehingu ettevalmistamisel ja läbirääkimistel kasutasid nii linn kui Utilitas juriidiliste ja finantsnõustajate abi. Varade väärtuse hinnangu tegid EY ja PriceWaterhouseCoopers ning Koidu kinnitusel jõudsid sõltumatud audiitorfirmad ligilähedaselt sarnaste tulemusteni. Need võeti aluseks osalussuhete läbirääkimistel.

"Ühisettevõtte asutamisel on linna poolt tehtava mitterahalise sissemakse väärtus vähemalt 77 miljonit eurot ning Utilitase oma vähemalt 155 miljonit eurot," lisas Koit.

Milliseks audiitorid Tallinnalt 22 aastat tagasi Utilitasele renditud varade väärtuse hindasid, avalikkusele siiski ei öelda.

"Audiitorfirmade hinnang ettevõtte varade määramiseks ei ole tavaliselt avalikuks kasutamiseks mõeldud dokumentatsioon, kuna see sisaldab osapoolte ärisaladust," põhjendas Vaher.

Ta märkis, et Tallinna linnalt 22 aastat tagasi saadud varade väärtus on amortisatsiooni tõttu aja jooksul tunduvalt vähenenud ja viimased 20 aastat on küttesüsteemi investeerinud Utilitas.

Ühisettevõtte loomiseks teevad nii Utilitas kui Tallinn kapitaliinvesteeringu, seega luuakse ühisettevõte mõlema poole aktsiatega. Tallinna linn annab ühisettevõttele üle linnale kuuluvad AS-i Tallinna Soojus 32 500 aktsiat, mis moodustavad sada protsenti Tallinna Soojuse aktsiakapitalist.

Utilitas annab ühisettevõttele üle neile kuuluvad AS-i Utilitas Tallinn 7 650 000 aktsiat, mis moodustavad sada protsenti Utilitas Tallinna aktsiakapitalist, kuid ka Utilitase ja Utilitas Tallinna vahelistest laenulepingutest tulenevad rahalised nõuded Utilitas Tallinna vastu, mille kogusumma on 121,7 miljonit eurot.

Ettevõtete varades tehinguga muudatusi ei toimu ning ühisettevõtte kontrolli all saavad seega olema kõik varad, mis neile praegu kuuluvad: kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgud Tallinnas ja Maardus, Mustamäe soojuse ja elektri koostootmisjaam, kolm kaugkütte tipu- ja reservkatlamaja ehk Ülemiste, Kristiine ja Mustamäe, kaks kaugjahutusjaama ning ka väiksemad lokaalkatlamajad. Neist enamik on 22 aasta jooksul ehitanud või rekonstrueerinud Utilitas.

Vaheri sõnul lepiti läbirääkimistel kokku, et tehinguga pannakse Utilitasele ka kohustus investeerida reovee ja merevee soojuspumpadesse.

Nii Tallinn kui Utilitas rõhutasid, et kaugkütteklientide jaoks ei muutu ühisettevõtte loomisest midagi.

Tallinn asutas AS-i Tallinna Soojus 1996. aastal ning andis 2001. aastal kõik selle võrgud, tootmisüksused ja kinnistud 30 aastaks Utilitase eelkäijale Tallinna Küttele rendile. Rendileandmise tagamaid saab lugeda siit.